1811. aastal asutas Tartu Ülikooli professor Christian Friedrich Deutsch ülikooli sünnitusabikliiniku juurde ämmaemandate kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et õppused kestsid seitse kuud ning selle kooli esimese lennu lõpetas 1812. aastal märtsis "privilegeeritud ämmaemanda" tunnistuse ja vaba praktika õigusega neli ämmaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei nõutud. Õpilasi oli kooli algusaastatel vähe ja õppurite arv kõikus. Oli aastaid, kus lõpetajaid polnud üldse või oli ainult üks. Aastatel 1812–1927 lõpetas kooli 21 ämmaemandat.
Endine Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse 9 õppehoone
1881–1882
Aastail 1881–1882 kooli tegevus ajutiselt lakkas õppebaasi kitsikuse tõttu. Kooli avas taas 1883. aastal professor Max Runge, kes laiendas sünnitusabi polikliinikut. See rahuldas nii ämmaemandate kooli kui ka arstiteaduskonna üliõpilaste vajadusi. Õpetus kestis viis kuud ja toimus saksa keeles.
20. sajand
19. sajandi lõpus kerkis teravalt üles küsimus ämmaemandate ettevalmistamisest maaelanikkonna jaoks. 1898. aastal asutati professor Aleksandr Muratovi ettepanekul Tartu Ülikooli juurde erikool maaämmaemandate ettevalmistamiseks. Peatselt liitus see Christian Deutschi rajatud ämmaemandate kooliga. Õppetöö koolis muudeti venekeelseks ja kool hakkas vastavalt eriprogrammidele välja laskma 1. ja 2. järgu ämmaemandaid. Ämmaemanda kutset võis taotleda ka eksternina. Selleks nõuti 1. järgu taotlejatelt sünnitusabitunnistuse tõendit vähemalt 20 sünnitunnistuse, 2. järgu taotlejatelt arsti või 1. järgu ämmaemanda tõendit vähemalt 5 (1920. aastast vähemalt 10) sünnitunnistuse iseseisva vastuvõtmise kohta.
Kooli vastuvõtt oli piiratud 30 õpilasega, kusjuures juudiusulisi võeti vastu ainult vabade kohtade olemasolul. Vanusemäär on kõikunud 18–50 aasta vahel. Õpilased pidid elama kliiniku ruumides, ainult erandjuhtudel võis kliiniku direktori loal elada väljaspool kooli. Õpetamise ja ülalpidamise maks oli 250 rubla, mis tuli maksta juba kooli astumisel. Sellisena eksisteeris kool 1918. aastani. 1919. aastal jätkas ämmaemandate kool tööd professor Rudolf Bernakoffi juhatusel kuni 1930. aastani, mil ühines 1925. aastal asutatud Eesti Õdede Ühingu kooliga Tartus.
Eesti Vabariigi aastatel 1920–1940 oli õigus õena töötada isikuil, kes olid lõpetanud õdedekooli, kel oli õe kutsetunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsus ning kes valdasid riigikeelt. Tartu Õdedekoolii diplom andis kooli lõpetanule õiguse töötada arsti juhatusel haiglates ja eriotstarbega raviasutustes (samuti erapraktikas), olla juhataja emade- ja väikelastekodudes ja lastesõimedes ning töötada sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekande alal. Kooli lõpetajad said ravihoolekande õe või ämmaemanda diplomi. 1944 aasta 15. detsembrist jätkas Tartu Õdedekool tööd Vabariikliku Meditsiinilise Keskkoolina. Hiljem muudeti nimi Tartu Meditsiinikooliks.
Pärast sõda sai koolis õppida nii üld- kui ka keskhariduse baasil. Koolis hakati õpetama meditsiiniõdesid, ämmaemandaid, velskreid, velskerlaborante ja sanitaarvelskreid. 1992/1993. õppeaastal mindi üle ainult keskhariduse baasil vastuvõtule ning lõpetati velskrite ning sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana seati sisse põetajate ettevalmistus nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.
1996/97. õppeaastal valiti Tartu Meditsiinikool Eesti kutsehariduse pilootkooliks õdede koolituse alal.
2005. aastal said kõik õppekavad akrediteeringu rakenduskõrghariduse tasemele ja õppeasutuse nimetuseks sai Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
2006. aastal viidi läbi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Nooruse tn 5 uue õppehoone ja ühiselamu renoveerimise arhitektuurse ideelahenduse konkurss, kus komisjoni valiku alusel võitjaks osutus Kavakava OÜ.
2007. aastal väljastas Tartu Linnavalitsus projekteerimistingimused, kus linnavalitsus nõudis, et projekteerimisel tuleb lähtuda detailplaneeringust ja arhitektuurse ideekonkursi võidutööst.
2007.a sõlmis kõrgkool Kavakava OÜ-ga projekteerimistööde lepingu eskiisprojekti koostamiseks. Eskiisprojekt oli vajalik selleks, et oleks võimalus taotleda erinevatest rahastusallikatest edasiseks projekteerimiseks ja ehituseks vajalikke rahalisi vahendeid.
2008. aasta alguses sai kõrgkooli poolt korraldatud konkursi tulemusel uue koolimaja ehituse projektijuhiks Aivar Karus.
Märtsis 2008. aastal esitas kõrgkool uue õppehoone projekteerimise ja ehituse rahastuse leidmiseks Teadus- ja Haridusministeeriumile investeerimisettepaneku.
30.05.2008 kinnitas Vabariigi Valitsus investeeringute kava ning kavasse oli sisse arvatud ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uue õppehoone projekteerimine ja ehitus.
14.10.2008.aastal sõlmiti kõrgkooli ja Kavakava OÜ vahel projekteerimisleping.
2010. aasta kevadel korraldati ehitushange (edukaks pakkujaks osutus NCC Ehitus AS pakkumus) ning sõlmiti ehitustööde töövõtuleping.
2011. aasta sügisel avati kõrgkooli esimene oma õppehoone aadressil Nooruse tn 5.[2]
