Taranteludu ehk IC1396 ehk NGC 2070 on hajusudu (emissiooniudu) naabergalaktikas Suures Magalhãesi Pilves Kuldkala tähtkujus.[1]
Ta koosneb ioniseeritud vesinikust.[2] Udukogu mass on umbes miljon Päikese massi.
Algul arvati, et tegemist on tähega. Talle anti nimeks 30 Doradus. 1751 avastas Nicolas Louis de Lacaille, et tegemist on udukoguga.[3]
Taranteludu näiv tähesuurus on 8. Kui arvestada, et ta on 160 000 valgusaasta kaugusel, siis on tegemist üliheleda objektiga. Ta asub Kohaliku Galaktikarühma kõige aktiivsemas plahvatusliku tähetekke piirkonnas. Selle tuumas tekitabki väga kompaktne tähekobar suurema osa energiast, mis udukogu helendama paneb ja seeläbi nähtavaks teeb.
Taranteludu läbimõõt ületab 1000 valgusaastat.[4] Selle sees on keskne noor massiivsete tähekobar R136, mille intensiivne kiirgus ja tugevad tähetuuled (laetud osakeste voog) on andnud udukogule helendamiseks energiat ning tekitanud ämblikuvõrgutaolised niidid.
Galerii
-
-
-
-
Lähivõte
-
Hubble'i foto taranteludu keskosast
-
Viited
.png)
