Tapa rajoon

Tapa rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.

Eesti NSV, 1949. aastal

Külanõukogud

• Aegviidu külanõukogu (1945–1962)
• Albu külanõukogu (1954–1962)
• Ambla külanõukogu (1945–1962)
• Aravete külanõukogu (1945–1962)
• Arbavere külanõukogu (1945–1954)
• Aru külanõukogu (1945–1954)
• Jäneda külanõukogu (1945–1962)
• Järva-Madise külanõukogu (1945–1954)
• Kadrina külanõukogu (1954–1962)
• Kruusimäe-Kadapiku külanõukogu (1945–1954)
• Lehtse külanõukogu (1945–1962)
• Neeruti külanõukogu (1945–1954)
• Pakito-Sorgi külanõukogu (1945–1954)
• Peedu külanõukogu (1945–1954)
• Põima külanõukogu (1954–1960)
• Roosna külanõukogu (1945–1954)
• Saksi külanõukogu (1945–1962)
• Tapa külanõukogu (1945–1954)
• Udriku-Tuha külanõukogu (1945–1954)
• Vohnja külanõukogu (1945–1962)

Ajalugu

Tapa rajoon moodustati 1950. aastal seoses maakondade likvideerimisega Virumaa ja Järvamaa 6 valla 17 külanõukogust. Rajoonikeskuseks oli Tapa linn.

Aastatel 1952-1953 kuulus Tapa rajoon Tallinna oblasti koosseisu.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti Tapa rajoon ning Tapa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu. Endise Tapa rajooni territoorium liideti Paide rajooniga^[1] 1. aprillil 1962, kuid juba 21. detsembril 1962 viidi Kadrina, Saksi ja Vohnja külanõukogu üle Rakvere rajooni ning Aegviidu alev ja Aegviidu külanõukogu Harju rajooni koosseisu. 1964. aastal viidi Paide rajoonist Rakvere rajooni üle ka Tapa linn.

EKP Tapa Rajoonikomitee ja Tapa Rajooni TSN häälekandja (ajaleht), mis ilmus aastail 1951–1962, oli Edasi Kommunismile.

Viited

1. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi SEADLUS, Vahipostil : ENSV Siseministeeriumi häälekandja, nr. 13, 31 märts 1962

Kirjandus

• Liivi Uuet. "Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik". Tallinn, 2002. ISBN 9985-78-385-9