AS Tallinna Sadam (ingliskeelse nimega Port of Tallinn) on Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade suurim sadamaettevõte, millel on neli sadamat. Tallinna Sadamale kuulub kaks reisisadamat (Vanasadam ja Saaremaa sadam) ning kaks kaubasadamat (Muuga sadam ja Paldiski Lõunasadam). Võttes arvesse mõlemat, nii reisijate arvu kui ka kaubavooge, on Tallinna Sadam ühtlasi ka üks suuremaid sadamakontserne Läänemere ääres.[1]
Lisaks kuuluvad ettevõttele ka sadamate juures asuvad Muuga, Paldiski Lõunasadama ja Saaremaa tööstuspargid ning jäämurdjaBotnica. Paljassaare sadam on kaubasadam, mis on plaanis Tallinna Sadamal võõrandada.[2] Tegu on aasta ringi laevatatavate ja kergesti ligipääsetavate sadamatega. Muuga sadam on ka piisavalt sügav, et võtta vastu kõik Taani väinu läbivad laevad.
Tallinna Sadam pakub sadamateenuseid landlord-ärimudeli põhiselt ehk omab, haldab ja arendab kaisid, akvatooriume ja neid ümbritsevaid maa-alasid, rendib maad kaubaoperaatoritele, korraldab laevaliiklust akvatooriumites ja tagab ohutu navigatsiooni sadama vetes. Tallinna Sadamale kuuluvad reisiterminalid ja muud reisijate teenindamiseks vajalikud ehitised, superstruktuur kaubasadamates kuulub kaubaoperaatoritele.[1]
Alates 2018. aasta juunist on Tallinna Sadama aktsiad noteeritud Tallinna börsil. Ettevõtte enamusaktsionär on Eesti Vabariik.[3]
2017. aastal läbis ettevõttele kuuluvaid sadamaid 10,6 miljonit reisijat ja 19,2 miljonit tonni kaupa.[4] 2018. aasta käive oli 130,6 miljonit eurot.[5]
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad OÜ korraldab parvlaevaliiklust Eesti suursaarte ja mandri vahel.[6] Kontsernile kuulub viis parvlaeva ja jäämurdja "Botnica".[1]
Ajalugu
Tallinna Sadama aktsiate esimest kauplemispäeva Nasdaq Tallinna börsil 13. juunil 2018 tähistati sümboolse börsikella helistamisega
24. detsembril 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, et Tallinna Merekaubasadam koos Tallinna Uussadamaga moodustati riigiettevõtteks «Tallinna Sadam»[7]
17. märtsil 2004 registreeriti AS Tallinna Sadam ja AS NT Marine loodud ettevõte Aktsiaselts Green Marine.[9]
2004. a kevadel avati Vanasadama esimene spetsiaalselt kruiisilaevade vastuvõtmiseks ehitatud kai.[10]
2005. a registreeriti tütarettevõte Osaühing TS Shipping.[11]
17. mail 2014 avati Vanasadamas senisest suurem kruiisilaevadele mõeldud kai.[12]
19. juuni 2014 registreeriti tütarettevõte TS Laevad OÜ.[13]
Alates 1. oktoobrist 2016 pakutakse parvlaevaliiklust Eesti mandriosa ja kahe suurima saare – Saaremaa ja Hiiumaa – vahel tütarettevõtte OÜ TS Laevad kaudu.[6]
Mõlemas ettevõttes on Tallinna Sadama osalus 100%.
Lisaks on Tallinna sadamas 51% osalus AS-is Green Marine, mille majandustegevus hõlmab keskkonnaalaseid laeva- ja sadamateenuseid, merereostuse ärahoidmise, lokaliseerimise ja likvideerimise praktiliste küsimuste lahendamist vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Samuti osutab Green Marine laevadele jäätmekäitlusteenust ja korraldab seda AS-i Tallinna Sadam sadamates.[14]
Ninase külas Küdema lahe ääres asuv Saaremaa sadam on spetsiaalselt kavandatud-ehitatud ristluslaevade teenindamiseks.
Tallinna Sadam börsil
Tallinna Sadama aktsiad on noteeritud alates 13. juunist2018Tallinna börsi põhinimekirjas.[3] Seisuga 20. detsember 2022 on noteeritud 263 000 000 aktsiat.[15] Aktsia kauplemistähis on TSM1T ja ISIN kood EE3100021635.[16] 2021. aastal kasvas ettevõtte väärtus börsil 3,2%. 2021. aastal tehti ettevõtte aktsiatega kokku 60 899 tehingut (2020: 47 555), mille raames vahetas omanikku 19,3 miljonit aktsiat. Nende tehingute käive moodustas 36,7 mln eurot (2019: 36,1 mln eurot).[1]
Seisuga 21. detsember 2022 on ettevõtte turuväärtus 36,9 miljonit eurot. Tallinna Sadam on Nasdaq Balti börsi suuruselt kaheksas ettevõtte.[17]
Seisuga 31. detsember 2021 on AS-il Tallinna Sadam 19 946 aktsionäri (aastaga +29%). 2021. aastal vähenes välisinvestorite osalus 12%-lt 10%-ni ja Eesti erainvestorid on suurendanud osalust 12%lt 13%ni. Eesti ja muu Baltikumi investeerimis- ja pensionifondid omavad umbes 10% ettevõtte aktsiatest.[1]
28. augustil 2015 võeti ettevõtte juhatuse esimees Ain Kaljurand ja juhatuse liige Allan Kiil vahi alla kahtlustatuna altkäemaksu võtmises miljonite eurode ulatuses. Kinni on peetud Baltic Maritime Logistics Groupi omanik Tõnis Pohla ja samale firmale kuuluva Esteve Terminali juhatuse esimees Üllar Raad. Päevalehe andmeil olid uurimisega seotud ka HTG-Invest ja selle juhatuse esimees Eno Saar. Suurem osa kahtlustusest oli riigiprokuratuuri teatel seotud Poola ettevõttelt tehtud parvlaevahankega, teine osa aga Tallinna Sadama ning HTG-Investi ja Esteve vaheliste tehingutega, mille käigus said lisahüvesid nii Allan Kiil kui ka Ain Kaljurand. Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer tegi ettepaneku nimetada ametisse uus nõukogu.[19][20][21]
Juunis 2024 kuulutas Harju maakohus välja otsuse, mille järgi mõisteti viis ja pool aastat kestnud Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest kuriteod on aegunud. Harju maakohus tegi otsuse Tallinna Sadama kriminaalasjas, kus Ain Kaljuranda süüdistati ametiisikuna altkäemaksu võtmises ja rahapesus, Martin Paidet ametiisikuna altkäemaksu võtmises, Eno Saart ametiisikule altkäemaksu andmises, Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi ametiisikule altkäemaksu andmises, Toivo Prommi altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises ning rahapesus ning Jan Paszkowskit ametiisikule altkäemaksu andmises. Õigeks mõisteti kõik süüdistatavad ning määrati neile hüvitised.
