Alates jaanuarist 2024 on Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma.[1]
Ajalugu
Tallinna Loomaaias
24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.[2]
26. novembril1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku ja leidis, et Tallinna linnavalitsuse soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole zooloogiaaia asutamiseks sobiv.[3] Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kus asja käis selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.[4]
Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilvesIllu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingismaailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illut on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse esindajad loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde).[5] 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.[6]
Esialgu asus loomaaed ajutisel territooriumil Kadrioru pargi lähedal Mäekalda tänaval. See "ajutine" olukord kestis 44 aastat. Alles 1983. aastal sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümneaastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989. aastal valmis paksunahaliste maja, 1999. aastal troopikamaja ja 2005. aastal selle idatiib. 2014. aastal avati loomaaia loodushariduskeskus[7]. 2017. aastal valmis polaariumi esimese etapina jääkarumaailm.[8] 2023. aasta mais valmis Kagu-Aasia vihmamets.[9]
Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.
Troopikamaja valmis 1999. aastal arhitekt Rein Kersteni projekti järgi.[25]2005. aastal avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.[26]
harikrokodill (Crocodylus porosus) (Harikrokodill Vanamees on loomaaia vanim asukas, kes saabus Tallinna umbes 44 aastat tagasi. Endine loomaaia direktor Mati Kaal on öelnud, et keegi ei tea täpselt, kui vana krokodill Vanamees õieti on. 2019. aastal oletas Kaal, et loom on umbes 60-aastane.[27])
Elevandimaja (paksunahaliste maja) avati 1989. aastal Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja kääbusjõehobud, praegu saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel rekonstrueeriti afrikaaniumi,[28] 2005. valmis emaelevantide aedik ja 2008. aastal renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala.[29] 2011. aastal renoveeriti ninasarvikute osa, 2023. aastal ehitati ninasarvikute sisepuuridele uued põrandad.
Plaanis on rekonstrueerida ka kääbusjõehobude ekspositsiooni.
Liigid
aafrika savannielevant (Loxodonata africana) (Tallinna Loomaaias elab kolm aafrika elevanti: kaks emast, Draay ja Fien, ning isane Carl.[30] Kõik nad on üle 30 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja toodud Tallinnasse 1980. aastate teisel poolel.[31])
Alpinaarium valmis aastatel 2003–2004, siis avati külastajatele ka Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatusega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Sinna on plaanitud ka lumeleopardide ja tulevikus ka manulite ekspositsioon.[33][34]
Alpinaariumisse on plaanis kolida veel mägedes elavad kotkad.
Kullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt haukalised ja kakulised. Kullimäel elab ka loomaaia vapiloom ilves.
Jääkarumaailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks (arhitekt Joonas Sarapuu Innopolis Insenerid OÜ-st).[36][37] Juba 2012. aastal oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooniala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid praegu paistab, et seda lähiajal ei juhtu.[29] Tulevikus on plaanis polaariumisse üle kolida lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).[38]
Kagu-Aasia vihmametsa hoone ehituslik osa valmis 2022. aastal, külastajatele avati ekspositsioon 20. mail 2023. Ekspositsioonihoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas Ehitus5ECO OÜ.[39]
Tiigriorgu hakati ehitama 2022. aastal ja ala avati külastajatele 19. juunil 2024. Selle ekspositsiooniala projekteeris SWECO Projekt AS ja ehitas ATEMO OÜ. Lisaks amuuri tiigrile plaaniti seal algselt eksponeerida selliseid Kaug-Ida loomaliike nagu amuuri leopard, harsa, viiksjänes, muskushirv ja goral. Töö käigus liigiline koosseis muutus.[40][41]
Tiigriorgu naasis 2024. aasta juuni alguses amuuri tiiger Pootsman, kes viibis Euroopa ohustatud liikide paljundusprogrammi raames järglaste saamise eesmärgil Tšehhis Zlini loomaaias (2018), Itaalias Parco Natura Vivas (2020) ja Sloveenias Ljubljana loomaaias (2021). Ljubljanas avastati Pootsmanil tervisekontrolli käigus kõhuseinakasvaja, mis osutus halvaloomuliseks. 8. juulil 2024 tehti Pootsmanile kasvaja eemaldamise operatsioon, kuid paraku tekkisid anesteesiast toibumise ajal rängad tüsistused ja loom suri.[42] Tšehhis ja Itaalias sai Pootsman kokku kuus järeltulijat. Sloveeniast toodi Tallinna loomaaeda emane amuuri tiiger Danuta, Helsingi loomaaiast samuti emane Ohana. [41]
2007. aastast on Tallinna Loomaaias tegutsenud insektaarium, kus kasvatatakse troopilisi selgrootuid. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohvik Illu ruumides või väikeses troopikamajas.[43]
