Käsikiri Egerton MS 2615, "Taanieli mängu" algusleht. Värssides tekst, sissejuhatus Ad honorem tui Christe Danielis ludus iste algab vasakul puna-sinise initsiaaliga, selle kõrval paremal punasega märkus Incipit Danielis ludus 'algab Taanieli mäng'. Muusikapartiide vahel on punase tindiga remargid tegevuse kohta, sarnaselt juhenditega (rubriikidega) liturgilistes raamatutesvaimulikule liturgia läbiviimiseks. Näiteks leheküljel 101v: duo precurrentes expellent balthasar quasi interficientes eum 'kaks, joostes ette, saadavad Belsatsari välja otsekui ta tappes'
Säilinud on kaks versiooni "Taanieli mängust". Rohkem on tänapäeval esitatud ajaliselt hilisemat, muusikaga varianti.
Käsikirjas BNF lat. 11331 (Hilarii versus et ludi, leheküljed 12v–16r)[1]. Selles säilinud tekstide hulka kuulub ka kolm liturgilist draamat, sh historia de daniel representanda. Teksti on kirjutanud Pierre Abélardi õpilane Hilarius ja muusikat pole märgitud. Tekst ise pärineb umbes 1140. aastast[2].
Käsikirjas Briti Raamatukogus, British Library Egerton MS. 2615, leheküljed 95–108[3][4]. See on ühehäälset muusikat sisaldav 13. sajandi draamatekst koos remarkidega, kirja pandud umbes 1227.–1234. aastal Beauvais' katedraalikooli juures. Tähelepanuväärne on, et suur osa tekstist on pigem kirjanduslik kui rangelt liturgiline, kuid sündmustik järgib täpselt piibli jutustust Taanieli loost kuningas Belsatsari õukonnas.
Teosest
Draama aluseks on Vana Testamendi Taanieli raamat. "Taanieli mäng" kirjeldab sellest kolme stseeni: salapärast tulikirja seinal, Babüloni langemist ja Taanieli pääsemist lõvikoopast. Draama epiloogis tuuakse sisse ka Jeesuse sünni teema. Sellepärast kantaksegi teost ette sageli jõuluajal.
Tegelased
Dramatis personae nimekirja käsikirjades eraldi ei ole, tegelased on nimetatud ilmumise järjekorras:
Draama jaguneb tuntavalt kaheks osaks, milles teine on esimese järg. Esimene osa, Belsatsari pidu, kus seinale ilmub tulikiri ja vaid Taaniel suudab selle seletada, pärineb Taanieli raamatu 5. peatükist, ja teine osa, kus salalikud nõunikud soovitavad esmalt kuningas Dariusele lasta end kummardada, siis kaebavad Taanieli peale ja Taaniel visatakse lõvide auku, pärineb 6. peatükist. Keskaegset pärimust järgides on Taaniel selles loos prohvet, kes kuulutab ette Kristuse sündimise: Ecce venit sanctus ille, sanctorum sanctissimus 'ennäe, tuleb püha, pühadest pühim', kuid see lause pole pärit mitte piiblist, vaid ühest 6. sajandist pärit Pseudo-Augustinusejutlusetekstist, mida loeti Beauvais' rahvale igal aastal. Teine liin on pärit apokrüüfilisest Habakuki loost: kui Taaniel on kinni võetud ja lõvide ette heidetud, saadab jumal oma ingli prohvet Habakuki juurde väljadel, et too viiks Taanielile õhtusöögi, ning ingel kannab Habakuki Taanieli asupaika. Kui Taaniel võtab taevasel viisil saadetud toidu vastu, siis koges publik seda kui viidet armulauale. Mängu peamine eesmärk paistab olevat pühitseda Kristuse sündi ja tuletada vaatajale meelde, et Taanieli jumal on tõeline jumal, kes hoiab oma lapsi. Taaniel on loos targem kui kõik babüloonlased, sest ta on Jumala mees, ja tema usk päästab ta lõvide käest.
Draama lõpus kolm viimast pala seostuvad Kristuse sünniga loogiliselt: Darius, näinud, et Taanieli jumal on ta päästnud, annab käsu kummardada seda jumalat igavesti. Järgneb Taanieli enda ettekuulutus Püha tulekust. Viimasena ilmub ingel-kuulutaja, kes teatab Kristuse sünnist Chartres'i Fulbertihümni sõnadega: Nuntium vobis fero de supernis natus est Christus Dominator orbis in Bethleem Jude sic enim propheta dixerat ante.
Muusika
Erineva päritoluga sisumotiivide segamise poolest on "Taanieli mängu" kaks säilinud versiooni sarnased, samuti on mõlemad rütmilises ladinakeelses värsstekstis, kuid mis on Egertoni käsikirja versiooni teinud teisest huvipakkuvamaks, on muusika. "Taanieli mängu" viiside hulgas on terve rida säravaid conductus'e-meloodiaid ja tegelaste karaktereid muusikaliselt edasi andvaid dramaatilisi dialooge, nagu õelate nõunike ja Dariuse kiirelt vahelduvad repliigid või Dariuse, satraapide ja Taanieli sõnavahetus, mis viib loo dramaatilise arenguni lõvide augus.
Teoses on kokku 51 muusikapala: soolod ja kooriosad, peale laulu, tantsu ja pillimängu on laval ka üks lahingustseen. Väärib tähelepanu, kui oluline oli autoritele, et kuulajad-vaatajad ikka kõigest aru saaksid – mitmeid sündmusi kuuleme kõigepealt jutustaja käest, siis laulab neid koor ja seejärel uuesti asjaosalised tegelased.
Muusika puhul on nähtud "Taanieli mängu" võimalikku seost nn lollidepühaga, mida Beauvais's pühitseti 1. jaanuaril. Episoodis, kus kuningat on meelitatud nõudma vaid enda kummardamist, tsiteeritakse meloodiaga kuulsat "eeslilaulu" (Orientis partibus). Päris draama alguses, kus satraabid kannavad templinõusid, aimub meloodias samuti "eeslilaulu". Beauvais' lollidepühal anti madalaima positsiooniga kleerikutele luba võtta püha korraldamine oma hoolde ja üks nende standardnaljadest oli tuua kirikusse eesel.[5]
Esitusi ja salvestisi
1958. aasta 2. jaanuaril esitati teos teadaolevalt esmakordselt pärast keskaega Ameerika Ühendriikides Metropolitani Kunstimuuseumis (Met Cloisters), New York Pro Musica juhi Noah Greenbergi käe all (kes alustas tööd materjaliga juba 1956. aastal), koos Issanda Muutmise kiriku kooriga satraapide ja sõdurite osades. Samal aastal ilmus Decca plaadifirma all teose kontsertsalvestis, koos saatetekstiga heliplaadi ümbrisel, mille kirjutasid Paul Henry Lang ja benediktlane reverend Rembert Weakland, kes teksti Briti Raamatukogust leidsid ja esitamiseks ette valmistada aitasid[6].
1975. aastal Pikardia gootika aasta (Année gothique de Picardie) puhul kutsuti vanamuusikakoor The Clerkes of Oxenford austusavaldusena originaalallikale esitama "Taanieli mängu" Beauvais's[7][8], heliplaat ilmus 1976. aastal[8].
1975. aasta "Taanieli mängu" esitus Tallinnas (Hortus Musicus) jõudis samal aastal heliplaadile ("Mäng Taanielist". 12. saj. tundmatu autori muusikaline draama - Игра Даниилa. Музыкальная драма aнонимного aвторa 12-го векa - The Play Of Daniel. A 12th Century Liturgical Drama. Мелодия, 1975; salvestus Tallinna Heliplaadistuudio, 1975[9]). 1977. aastal ilmub see uuesti kaksikplaadil koos teiste varajase polüfoonia salvestistega Hortus Musicuselt.
Boston Camerata uuem "Taanieli mängu" esitus toimus 2014. aasta novembris Prantsusmaalt pärit muusiku, musikoloogi ja medievisti Anne Azéma juhatusel.
Eestis
Esimesena mängis "Taanieli mängu" Eestis vanamuusikaansambel Hortus Musicus 1975. aastal[17], samuti esitasid nad seda järgnenud aastatel, 1978. aastal koos Riina Vanhaneni lavakujundusega.[18]
Hortus Musicus taastas draama lavastuse Tallinnas uuesti Estonia maja sajanda juubeli puhul 2013. aastal[19], peaaegu 40 aastat pärast esmaesitust, seekord koos džässtrio, videolahenduste, lavabutafooria ning kostüümidega[17].
2019. aasta juulis oli "Taanieli mäng" teist korda noorteprojektina kavas Viljandi Vanamuusika festivalil[24].
Viited
↑Stephen K. Wright. The Twelfth-Century Story of Daniel for Performance by Hilarius: An Introduction, Translation, and Commentary. - Early Theatre, 17.1 (2014), 9–48
