Pagoodi nimi vihjab legendile, mille järgi Buddha kukkus hane kujul parvest, millega koos ta lendas, eraldudes, näljast nõrkeva munga ette elutuna maha, et too saaks kui mitte toitu, siis vähemalt õpetust. Selle nime sai pagood Xuanzangi ettepanekul.
Pagoodi laskis rajada Tangi dünastiaYonghui valitsemise 3. aastal (652) Li Shi (keiser Gaozong) pealinna Chang'ani Ci'eni templi õue Xuanzangi poolt muu hulgas Indiast kaasa toodud budistlike suutrate ja Buddha kujude hoidmiseks.
Pagood järgib India stuupade eeskuju. Algselt oli pagoodil viis korrust, millele olid paigutatud budistlikud kujud ja reliikviad, mis munk Xuanzang oli oma reisidelt kaasa toonud. Pagood oli 54 m kõrgune.
Pagood varises ehituse nõrkuse tõttu kokku, kuid aastal 704 laskis valitsejanna Wu Zetian taastada pagoodi 10-korruselisena. Kolm ülemist korrust said 1556. aasta Shaanxi maavärinas kõvasti kannatada ja need tuli lammutada. Mingi dünastia ajal tehti ulatuslikke parandustöid ja 1964. aastal renoveeriti see veel kord.
Praegu on pagoodil 7 korrust ja selle kõrgus koos alusega on 64,1 m. Aluse ja korruste põhiplaan on ruudukujuline. Aluse küljepikkus on 48 m ja kõrgus 4,2 m. Pagoodi enda esimese korruse küljepikkus on 25 m ja kõrgus 59,9 m. Igal korrusel on tellistest piilarid ja platvormid. Sees on vahelaed ja käsipuudega puust trepid. Mingi dünastia ajal kaeti pagood uue tellisekihiga. Kogu ehitis on mitme kraadi võrra lääne poole kaldu.
Aluse igal küljel on kivist uks. Ustel on Tangi dünastia aegsed graveeringud. Lõunauksest kummalgi pool on steel, millele kalligraaf Chu Suiliang on kirjutanud teksti "Eessõna pühale religioonile". Lääneseina juures kivist väravale on nikerdatud ja maalitud pühakujud, mis omistatakse Yan Libenile ja Yu Chiyile.
Ülemiselt korruselt avaneb vaade linnale.
Tangi dünastiast saadik peeti igal aastal pagoodi juures templipüha. Keiserlike eksamite sooritanud jätsid pagoodi oma allkirja. Kirjanikud jätsid sinna kirjandusteoseid.
