Huseynov, kes oli nõukogude Aserbaidžaani mustal turul[1] varanduse teeninud, juhtis vägesid põhjafrontil Esimeses Mägi-Karabahhi sõjas.[2] Ta sai koloneli auastme ja kasutas oma varasid, et koguda vägesid oma juhtimise alla.[2] Huseynovil ei olnud sõjaväelist väljaõpet ega sõjalisi saavutusi sõja ajal.[2] Aserbaidžaani president Abulfaz Elchibey eemaldas Huseynovi juhtimispositsioonilt, mille peale Huseynov andis korralduse oma väed rindelt tagasi tõmmata, võimaldades Armeenia vägedel hõivata Kelbejeri.[2]
1993. aasta juunis hõivas Huseynovi vägi relvastuse, mille maha jätnud Venemaa dessantväelaste diviis oli Ganjast lahkudes maha jätnud.[3] Seejärel marssis ta Bakuu, nõudes Elchibey ja kogu Aserbaidžaani valitsuse tagasiastumist.[2] Elchibey keeldus kutsumast oma toetajaid tänavatele Huseynovi armee vastu, kartes, et see tõmbab Aserbaidžaani Gruusia kodusõjale sarnasesse konflikti.[2] Elchibey otsustas hoopis tagasi astuda.[2] Seejärel määrati Heydar Aliyev presidendiks, kes omakorda määras Huseynovi peaministriks.[4] Selle segaduse käigus kaotas Aserbaidžaan Armeenia vastu suured territooriumid Mägi-Karabahhi konfliktis ning Esimene Mägi-Karabahhi sõda lõppes nende kaotusega.[5][4]
