Dmitri Kononovitš Sivtsev, kirjanduslik pseudonüüm Suorun Omolloon, (jakuudi keeles Дмитрий Кононович Сивцев; Суорун Омоллоон; 14. september (vkj 1. september) 1906 Tatta uluss, Jakuudi oblast – 25. juuni 2005 Jakutsk) oli jakuudi kirjanik (proosa- ja näitekirjanik), libretist ning kultuuritegelane, Jakuudi rahvakirjanik, Põhjatähe ordeni kavaler.
Ta oli mitme muuseumi loomise idee algataid (sealhulgas Tatta rajoonis 1977. aastal rajatud Jakuutia esimene vabaõhumuuseum Tšerkehhi ajaloo-etnograafiamuuseum[1] ja 1987. aastal Leena paremal kaldal 70 km Jakutskist allavoolu rajatud Leena ajaloo-arhitektuuri muuseum-kaitseala[2]). 1990. aastatel aitas ta kaasa kirikute taastamisele Jakuutia territooriumil.
Päritolu, haridustee ja kirjandustegevus
Suorun Omolloon oli pärit Kesk-Jakuutias asuvast ulussist (praeguse nimega Tatta uluss). Ta lõpetas 1928. aastal Jakutski pedagoogilise tehnikumi. Kirjandustegevusega alustas ta 1926. aastal. Loomeperioodi esimeses pooles kirjutas ta peamiselt jutustusi, osa neist satiirilise varjundiga. Hiljem on ta kirjutanud Jakuudi Muusika- ja Draamateatrile rohkesti näitetükke. Ta on kirjutanud ka lastele ja avaldanud koduloolise sisuga publitsistikat.
Tunnustus
Viited
Välislingid
