Stalinistlikud repressioonid Aserbaidžaanis

Stalini repressioonide ohvrid Aserbaidžaanist

Stalinistlikud repressioonid Aserbaidžaanis olid stalinistliku Nõukogude võimu poolt kehtestatud repressioonid Aserbaidžaani NSV-s 1920ndate lõpust 1950ndate alguseni. Tagakiusamise ohvriks ei langenud mitte ainult endise riigikorra ladvik, vaid ka vaimulikud, haritlased, jõukad talupojad ja muu rahvastik. Võimud hukkasid, pidasid kinni, saatsid töölaagritesse ning küüditasid. Sihikule võeti kõik, keda kahtlustati kontrrevolutsioonilistes tegevustes, spionaažis, Nõukogude-vastases propagandas või eraomandi riigistamise takistamises.

Repressioonide tippaeg oli Stalini suure terrori ajal, kui NKVD võimuladviku käsul eriti rangeid meetmeid rakendas. Samal ajal oli võimul Mir Jafar Baghirov (1933–1953). Nõukogude kirjanduses seostatakse teda tihti kolmekümnendatel toimunud küüditamistega ning 1937.–1938. aasta repressioonidega. Samas perestroika ajal ja pärast seda ilmunud kirjanduses ei olda tema rollis nii kindlad. Rootsi politoloog Svante Cornell on teda nimetanud Aserbaidžaani Staliniks, samas vene filosoof ja ajaloolane Dmitri Furman Aserbaidžaani Beriaks.,^[1][2]

Viited

1. Cornell, Svante (2011). Azerbaijan Since Independence. M. E. Sharpe. Lk 41. ISBN 978-0-7656-3003-2. Baghirov was removed from his position as first secretary of the party in Azerbaijan in July 1953, four months after Stalin's death, and "Azerbaijan's Stalin" was sentenced to be executed three years later.
2. Dmitry Furman (1994). "Несостоявшаяся революция. Политическая борьба в Азербайджане (1988–1993 годы)" (PDF) (vene). Дружба народов. Lk 152. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 11. juuli 2019. Vaadatud 21. veebruaril 2019.