Valla pindala on 258 km². 2010. aasta seisuga elas seal 676 inimest.[2] Valla keskus on Staicele linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.
Ajalugu
Aastal 1935 oli tänapäeva Staicele valla aladel asuva Rozēni valla pindala 237,7 km².[3] Aastal 1945 jagati vald Rozēni, Staicele ja Vīķi külanõukoguks, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Staicelest linnaline asula, ülejäänud Staicele külanõukogu alad liideti aga Rozēni külanõukoguga. Aastal 1958 allutati Rozēni ja Vīķi külanõukogu Staicele linnale. Aastal 1977 liideti osa Staicele linnale alluvatest aladest Ramata külanõukoguga, samas sai külanõukogu juurde veidi maad Aloja linnale allunud aladest.[4] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Staicele linn vallast.
Loodus
Vald jääb suuremalt jaolt Salatsi jõe kallastele, kus asub mitmeid liivakivipaljandeid, allikaid ja koopaid. Nende seas asub ka 24 meetri pikkune Vīksnase koobas, mis on üks pikemaid Salatsi jõe kaldal.[5] Ka Īģe jõe kaldal asub Pursalase liivakivipaljand. Vallast algab Reiu jõgi.
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on vallas regionaalse kaitse all Lījciemsi keskaegne kalmistu. Kohaliku kaitse all on hiiepaigana kasutusel olnud Karogkalniņši küngas ja seal asuv Ohvrikivi, Ķenči linnamägi ning Staicele keskaegne kalmistu.[6] Looduskaitse all on Kabi vaher, Gaņģi künnapuu, Eži tamm, Ģederti elupuu, Eglīši remmelgas, Upītese remmelgad, Līciemsi pärnad, Noriņase elupuu, Kaktiņi pärn, Limšēni kask, Voodipärn, Vīķi veski tamm, Vīķi mänd, Limšēni mänd, Vīķi hall pähklipuu, Niedrāji haab, Niedrāji lõhenenud kask, Ķirķi tamm, Ķila pajud, Dzelzāmuri toomingas, Rozēni Mežmuiža pärn, Rozēni Mežmuiža tamm, Vecpuršēni vaher, Puršēni pärn, Liepkalnsi männid, Puršēni mänd, Liļļase tamm, Kraukļi pärn, Kraukļi mänd, Ozoliņi kuusk, Ozoliņi mänd, Dūņgravise kask ja Liepkalnsi kuusk. Valla põhjaosa jääb Kalna soo ja Ziemeļu purvi (Põhjasoode) hoiualadele, valla idaosa Dzērve soo hoiualale, lääneosa Lielpurvsi hoiualale. Samuti asub vallas 52,7 hektari suurune Ungurpilsi metsa hoiuala. Valda läbib Salatsi oru maastikukaitseala.[7]
