Société nationale des beaux-arts (lühend SNBA; eesti keeles Kaunite Kunstide Liit) oli nimetus, mille alla koondus kaks prantsuse kunstnike rühmitust, esimene mõnede näituste korraldamiseks 1860. aastate alguses, teine alates 1890. aastast iga-aastaste näituste korraldamiseks.
1862. aastal asutatud liidu Société nationale des beaux-arts esimeseks esimeheks oli kirjanik Théophile Gautier ja aseesimeheks maalikunstnik Aimé Hirss. Komiteesse kuulusid kunstnikud Eugène Delacroix, Vedaja-Belleuse ja Puvis de Chavannes ning eksponentide seas olid Léon Bonnat, Jean-Baptiste Carpeaux, Charles-François Daubigny, Gustave Doré, Manet. Vahetult pärast Delacroix' surma 1864. aastal korraldas selts tema retrospektiivnäituse 248 maali ja litograafiaga, millega seltsi näituste korraldamine ajutiselt lõppes.
1890. aastal äratasid Puvis de Chavannes, Ernest Meissonier, Carolus-Duran, Bracquemond ja Carrier-Belleuse seltsi tegevuse ellu ning pärast nende iga-aastasi ülevaatenäitusi hakati kutsuma nimega "Salon de Champ-de-Mars", mis traditsiooniliselt avati kaks nädalat hiljem kui ametlikud Prantsuse Kunstnike Seltsi organiseeritud Salon de Champs-Élysées' näitused.
Taust
19. sajandi prantsuse kunsti on kirjeldatud kui pidevat võitlust traditsiooniliselt õpetatud kunstnike, keda toetas ametlik poliitika ja kasvava hulga kunstnike vahel, kes eelistasid töötada individuaalselt ja enda riisikol. Ajaloolise situatsiooni hindamine on endiselt isegi sajand hiljem keeruline. Kuid ilmselgelt said ametliku kunsti oponendid jalad alla pärast 2. impeeriumi langemist ja olid olulised prantsuse kultuuripoliitika vabanemisel tunnustatud paigalseisust. Société nationale des beaux-artsi lõhenemist 1890. aastal võib pidada esimeseks setsessiooni manifestatsiooniks üleüldse.
Pärast Esimest maailmasõda
Pärast Esimest maailmasõda 1926. aastal taastati auhind "Puvis de Chavannes", sellele said kandideerida retrospektiivnäitustel Pariisis auhinnatud kunstnikud oma põhitöödega. 20. sajandil toimus näitus Grand Palais's Musée d'Art Moderne'is.
Tuntumaid auhinnatud maalikunstnikke[1]
20. sajandi viimase kahe kümnendi jooksul pärast Takanori Oguissi ja François Baboulet' esimeheks olemise ajal said osad jaapani kunstnikud (näit Takaaki Matsuda, Katsufumi Toyota, Kazuko Kobayashi, Hideo Hando, Yoko Tsuishi ja Noboru Sotoyama[1]) eksponeerida oma kunsti SNBA külalistena.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Société Nationale des Beaux Arts, Biennale 1991, Grand Palais, année du centenaire, catalogue pages 8 and 9
Välislingid
