Slovaki maagimäestik

Slovaki maagimäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga)

Zadieli kanjon

Slovaki maagimäestik (slovaki keeles Slovenské rudohorie) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest. Mäestiku kõrgeim tipp on Stolica (1476 m). Varem oli see tähtis kaevanduspiirkond. Tänapäeval jäävad sinna Muránska planina, Slovaki karsti ja Slovaki Paradiisi rahvuspargid.

Mäestiku lõunanõlvadel kasvavad valdavalt tammikud ja pöögimetsad, põhjanõlvadel domineerivad okaspuud.

Väike mäestiku lõunapoolsem osa (Aggteleki karst) jääb Ungari territooriumile.

Maastikurajoonid

Slovaki keskmäestiku territoorium jaguneb omakorda mitmeks väiksemaks mäestikuks. Mäestikus eristatakse järgmisi maastikurajoone:^[1]

• Vepori mäestik
• Stolica mäestik
• Voloveci mäestik
• Čierna hora
• Revúca kõrgustik
• Slovaki karst
• Spiši-Gemeri karst
• Aggteleki karst
• Rožňava nõgu

Piirkonda on liigitatud erinevalt. Aastal 1965 jagati mäestik Spiši maagimäestikuks, Gemeri maagimäestikuks, Vepori maagimäestikuks ja Lõuna-Slovaki karstiks.^[2] Poola geograaf Jerzy Kondracki liigitab mäestiku piirkondi järgmiselt: Vepori maagimäestik, Spiši maagimäestik, Gemeri maagimäestik, Slovaki paradiis ja Slovaki-Ungari karst.^[3]

Asend

Slovaki keskmäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

• põhjas Fatra-Tatra piirkonna mägede ning Podhale-Magura piirkonnaga;
• lõunas ja idas Lučeneci-Košice alanguga;
• läänes Slovaki keskmäestikuga.

Geoloogia

Mäestik koosneb valdavalt kristalsetest kiltadest ja graniidist. Selle äärealadele ulatuvad maakide sooned. Mäestik oli XIV sajandil tähtis kaevanduspiirkond, toona kandis see nime Ungari maagimäestik. Seal on kaevandatud rauda ja vaske, aga ka kulda ja elavhõbedat.

Sealsed settekivimid tekkisid enamasti Paleosoikumi alguses ja selle eel. Karboni ajastul moodustusid sealsed graniidist intrusioonid. Sealsed lubjakivid moodustusid valdavalt mesosoikumis. Mäestiku lääneosas on jälgi ka neogeeni vulkanismist.^[4]

Viited

1. Mazúr, E., Lukniš, M. 1986: Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava
2. Slovenský národopis: časopis Slovenskej akadémie vied, XIII, 1965, lk. 225
3. Jerzy Kondracki Fizycznogeograficzna regionalizacja Czech, Słowacji, Węgier i Rumunii w układzie dziesiętnym, "Przegląd Geograficzny", kd LXVIII, z 3-4, 1996, lk. 457-466
4. Eurföldr: Nemerkényi–Móga: Gábris Gyula – Horváth Erzsébet – Horváth Gergely – Kéri András – Móga János – Nagy Balázs – Nemerkényi Antal – Pavlics Károlyné – Simon Dénes, Telbisz Tamás: Európa regionális földrajza - természetföldrajz. ELTE Eötvös Kiadó (2014)