Skulte kihelkond

Skulte kirik

Skulte kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1791)

Skulte kihelkond (läti keeles Skultes draudzes novads, saksa keeles Kirchspiel Matthäi, Peters Kirchspiel)^[1] oli haldusüksus Liivimaa kubermangus Riia kreisis.

Alad kuulusid kuni 1783. aastani Kuramaa hertsogiriigile, mil hertsog Peter von Biron loovutas kaubanduslepingu alusel maa-alad Slokani Venemaa keisririigile ning moodustati Skulte kihelkond Riia kreisis.

Skulte kihelkonna mõisad

• Skulte mõis (saksa Adiamünde, eesti Adjamünde),^[2] läti keeles Skultes muiža)
• Skulte kirikumõis (saksa Pastorat Adiamünde)
• Zasa mõis (Zasumuiža, saksa keeles Zassenhof, Saßenhof, Sassenhof)
• (Memküll, Memkül),^[1][3]

• 
  Skulte mõis, Johann Christoph Brotze kogust
• 
  Skulte kirik
• 
  Elamu Skultes

Viited

1. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 92–93.
2. Maailma kohanimede loend / World place names list from: KNAB, Eesti Keeleinstituut, (vaadatud 27.09.2014)
3. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 237.

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 368.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 92–93.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 237.