Sibulaõli
Sibulaõli (Allium cepa õli, CAS-number: 8002-72-0 (v.a sibulast toidu valmistamiseks tehtud maitseõlid, näiteks oliiviõli baasil) on sibulatoodangu kõrvalsaadus, mida toodetakse sibula sibulatest mitmel meetodil, näiteks veeaurudestillatsioonil, saagis varieerub 0,02% ringis, aastane sibulaõlitarve oli 2001. aasta andmetel 59,333,33 naela.[1][2]
Sibulaõli rasvhapete koostis
Triviaalne nimetus
|
Keemiline struktuur
|
C:D
|
sibul, sibulakand, välimised soomused
|
Lauriinhape
|
CH3(CH2)10COOH
|
12:0
|
0,48; 0,46; 0,94
|
Müristiinhape
|
CH3(CH2)12COOH
|
14:0
|
1,59; 1,34; 1,28
|
Palmitiinhape
|
CH3(CH2)14COOH
|
16:0
|
41,20; 41,52; 9,80
|
Palmitoleic acid
|
CH3(CH2)5CH=CH(CH2)7COOH
|
16:1
|
0,15; 0,30; 2,84
|
Steariinhape
|
CH3(CH2)16COOH
|
18:0
|
5,47; 6,76; 8,81
|
Oleiinhape
|
CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH
|
18:1
|
36,5; 38,67; 17,57
|
Linoleiinhape
|
CH3(CH2)4CH=CHCH2CH=CH(CH2)7COOH
|
18:2 (n 6)
|
12,65; 10,50; 52,87
|
Linoleenhape
|
|
18:3
|
0,85; 0,08; 2,88
|
Arahiinhape
|
CH3(CH2)18COOH
|
20:0
|
0,67; 0,35; 0,59
|
Beheenhape
|
CH3(CH2)20COOH
|
22:0
|
-; -; 1,23
|
Eruukahape
|
CH3(CH2)7CH=CH(CH2)11COOH
|
22:1ω9
|
-; -; 0,63
|
Lignotseriinhape
|
CH3(CH2)22COOH
|
24:0
|
-; -; 0,54
|
Sibulaõli keemilised karakteristikud
Karakteristik
|
Sibulamugul, -kand, välimised soomused
|
Happearv
|
26,93±0,02; 25,25±0,04; 15,71±0,04
|
Peroksiidarv
|
6,00±0,12; 10,00±0,15; 14,00±0,20
|
Seebistumisarv
|
316,96±1,54; 255,96±0,05; 350,62±0,10
|
Iodine value
|
143,35±0,83; 142,08±0,05; 189,52±0,04
|
Sibula õli toimed
Hariliku sibula erineva koostisega eeterlikud õlid toimivad katsetes puugivastsetele ja -munadele ning täiskasvanutele, näiteks Boophilus annulatus 'ele,
akaritsiidina ja võivad neid suuremas koguses surma saata.[3]
Hariliku sibula eeterlikul õlil on seenevastane toime.
Hariliku sibula õlil on antioksüdantsed toimed. Õli toimeid uuriti nikotiini saanud rottide maksas, kopsudes ja südames ning võrreldi neid E-vitamiini (alfatokoferool) toimetega. Katserottidele süstiti 21 katsepäeva jooksul samaaegselt nikotiini (0,6 mg/kg kehakaalu kohta),sibulaõli (100 mg/kg kehakaalu kohta) või E-vitamiini (100 mg/kg kehakaalu kohta). Nikotiini ja sibulaõli saanud katserottidel suurenes vastupanu rasvade peroksüdatsioonile, sama täheldati ka E-vitamiini saanud rottidel. Nikotiini saanud rottidel alanes katalaasi ja superoksiidi dismutaasi aktiivsus. Sibulaõli või E-vitamiinipreparaate saanud rottide antioksüdantide kontsentratsioon suurenes kõikides uuritud elundites, eriti suurenes glutatiooni, E-vitamiini ja retinooli sisaldus aga E+nikotiini saanud rottidel. Tulemused näitavad, et võrreldes E-vitamiiga on sibulaõli tõhus antioksüdant nikotiini poolt esile kutsutud oksüdatiivsete kahjustuste korral.[4]
MTO droogi päevane annus, kui teisiti pole määratud, on 50 g toorest sibulat või 20 g kuivatatud droogi.[5]
Viited
- ↑ George A. Burdock, "Fenaroli's Handbook of Flavor Ingredients", 4. väljaanne, lk 1372, 2001, CRC Press, Google'i raamatu vaadatud 6.08.2015)
- ↑ Oils, onion (cas 8002-72-0) MSDS, vaadatud 6.08.2015)
- ↑ Aboelhadid SM jt, Effect of Allium sativum and Allium cepa oils on different stages of Boophilus annulatus., Parasitol Res. mai 2013;112(5):1883–90. doi: 10.1007/s00436-013-3344-0, vaadatud 25.07.2015)
- ↑ Helen A jt, Antioxidant effect of onion oil (Allium cepa. Linn) on the damages induced by nicotine in rats as compared to alpha-tocopherol., Toxicol Lett. 27. juuli 2000 ;116(1-2):61-8.,(tarve 19.08.2015)(inglise keeles)
- ↑ [[[MTO]]: Bulbus Allii Cepae], vaadatud 26.07.2015)
|
|