Sekretsioonid tekivad kui enam-vähem ümarate piirjoontega tühik täitub seintest keskkoha suunas kolloidse või kristalse ainega.
Paljud tühikud täituvad seejuures kontsentriliste kihtide kaupa, kusjuures mõnikord need kihid erinevad üksteisest värvuse, sageli ka mineraloogilise koostise poolest. Suuremates sekretsioonides on keskkoht tühi ja tühiku seinad on kaetud druuside või nõrgvormidega.
Kirjandus
- K. Ojaste, A. Reier, K. Mens, "Kristallograafia. Mineraloogia. Petrograafia", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 462 lk; lk 193-194
