"Seitsmes laps" (taani keeles "Det syvende barn") on Erik Valeuri romaan (žanrilt Nordic noir). Ilmunud: 2011. Tõlge taani keelest eesti keelde 2016, Varrak. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Romaan on saanud Klaasist Võtme auhinna 2012.
Andra Teede ("Skandinaavia lastetoa sünge saladus") kirjutab, et seitse last raamatu pealkirjas tähendab prestiižika Taani lastekodu beebide toa seitsme voodi maimukesi, kes kohtuvad nelikümmend aastat hiljem pärast lapsendamist ja uue identiteedi pealesurumist. On üks heaolu-mõtteviisi ja maailma kõige õnnelikumate inimestega rikka väikeriigi kõige piinlikumaid saladusi, et veel 1960. aastate olid Taanis abordid keelustatud. Samas oli abieluvälise lapse kasvatamine naistele kohutav alandus ja põhimõtteliselt välistatud. Nõnda pani valitsus ohtra maksumaksjarahaga õla alla peaaegu et luksuslikele lastekodudele ja efektiivsele lapsendamisprotsessile. Kuid kõigest determineeritud tegutsemisest hoolimata ei ole elu nii lihtsalt kammitsetav ja kõik need parandamis-, korrastamis- ja teadasaamispüüdlused ei pruugi saada eesmärgipärast ja ilusat lõppu.
Eriti mõnes rikkas heaoluriigis nagu Taani on lihtne ette kujutada, et inimeste eksistents järgib mingit kronoloogilist rada, kuigi see on pikitud juhustest. Isegi kõige suuremaid hüppeid kutsutakse sellel rajal elu juhusteks. Seda eksiarusaama jagavad usklikudki ja väidavad, et käivad Jumala rada. Kuid kui saatus loob oma hoolikaid mustreid, ei toimu see suure pidulikkuse ega väärikate käeliigutuste saatel, vaid just nagu mingis mängus või lapse rahutushetke ajal – seepärast me ei märkagi, mis tegelikult toimub, enne kui on hilja.
