1919. aastal riigistas mõisa Eesti Vabariik.[1]
Riigistatud mõisas alustas 1921. aastal tööd 6-klassine vallakool, mille kooliarst märkis kontrollaktides mitu aastat, et ruumid vajavad tingimata remonti, tuleb teha uued põrandad, endised on muutunud auklikuks, seintel on tapeedid katki. Esines isegi prussakaid ja lutikaid. Teise korruse saali parkettpõrand on nii lagunenud, et võib olla ohtlik. Seidla algkooli viimane direktor (1957–1973) oli Helge Õunapuu (Maarend). Kolhoosiaja lõpuaastatel ehitas kohalik kolhoos Kaardiväelane üles aida ning pani härrastemajale uue leedu kivist katuse.
25. juulil 1996 ostis Albu vallalt mõisa pereettevõte Tsunftijänes, mille juhataja on Mati Raal. Korrastatud on mõisa parki, mõis on konserveeritud ning igal suvel peetakse Seidla mõisa juures vanavaralaata "Kila-Kola".
Härrastemaja ees paiknenud väljakut ääristasid kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Abihoonetest on säilinud ait, tallist on järel vaid müüriosi.
Mõisas korraldatakse vabaõhuüritusi.
Peahoonest kagus paikneb kunagine viinavabrik ning edelasse jääval künkal on kogu sisustusega säilinud hollandi tüüpi tuuleveski, milline restaureerituna jahvatab 2009. aastast niihästi tuule jõul kui ka elektriajamiga, olles seni ainus töötav hollandi tüüpi tuulik Mandri-Eestis.
