Seebistumine

Rasvade seebistumisel valmib glütseriin

Seebistumine on keemiline protsess, mille käigus toimub estri hüdrolüütiline lagunemine alkoholiks ja happeks leeliste toimel.

Termin „seebistamine” võeti kasutusele sellise rasvade seebiks keetmise protsessi kohta, milles kasutatakse leelismetallide hüdroksiidide vesilahuseid (varasemal ajal lehtpuu tuhka) ning tulemuseks on seebi ja glütserooli moodustumine rasvadest. Seebivalmistamisel tekivad rasvadest (glütserooli triestrid C₁₁–C₁₉ alifaatsete rasvhapetega) vees lahustuvad rasvhapete soolad (seebid), mis kihistatakse väljasoolamisega:

RCOOCH(CH₂OCOR)₂ + NaOH → 3RCOO^-Na⁺ + HOCH(CH₂OH)₂

Laiemas tähenduses nimetatakse seebistumiseks igasuguste orgaaniliste ainete hüdrolüütilist lagundamist. Näiteks valkude hüdrolüüs aminohapeteks või polüsahhariidide hüdrolüüs lihtsuhkruteks.

Rasvade korral kasutatakse seebistumisarvu määramist, see on tehniline näitaja, mis iseloomustab aine koostisse kuuluvate estrite ja vabade rasvhapete hulka.

Vaata ka

• Hüdrolüüs
• Rasvad
• Seebistumisarv