Salvador Guillermo Allende Gossens (26. juuni 1908 Valparaíso – 11. september 1973 Santiago) oli Tšiili poliitik, aastatel 1970–1973 Tšiili president.
Salvador Allende sündis kõrgklassi perekonnas. Tema suguvõsa liikmed olid olnud poliitiliselt aktiivsed. Tema vanaisa oli olnud Tšiili vabamüürlaste suurmeister ja Salvador Allende oli vabamüürlane juba enne Teist maailmasõda[1]. Salvador õppis Valparaísos keskkoolis. Teismelisena mõjutas tema kujunemist itaalia päritolu anarhist Juan De Marchi, kelle kingsepatöökojas ta pärast kooli aega veetis.
Aastal 1933 lõpetas ta Tšiili Ülikooli arsti diplomiga.
Aastal 1933 sai temast üks Tšiili Sotsialistliku Partei asutajaid ning 1936 üks Rahvarinde asutajaid. (Hoolimata nimetusest ei esindanud Tšiili Sotsialistlik Partei tollal läänelikku sotsiaaldemokraatiat, vaid marksismi-leninismi.)
Alates 1937. aastast oli ta Rahvuskongressi liige. Allende juhtis 1938. aastal Rahvarinde valimiskampaaniat ning pärast võitu valimistel loobus oma kohast kongressis ja temast sai tervishoiuminister. Selles ametis oli ta aastatel 1939–1942.
Aastatel 1945–1970 oli Allende senaator, 1966–1969 senati esimees.
Ta kandideeris presidendiks 1952, 1958 ja 1964 ning sai vastavalt 5,4; 28,5 ja 38,6 protsenti häältest.
Salvador Allende püüdis ühendada riigi vasakjõude. Aastal 1970 valitigi ta vasakparteisid ühendava Rahvaühtsuse Rinde kandidaadina presidendiks. Ta sai 36,2 protsenti häältest ning võitis endist presidenti Jorge Alessandrit, kes sai 34,9 protsenti häältest.
Salvador Allende oli esimene demokraatlikult valitud marksistist riigipea Ladina-Ameerikas. Presidendina edendas ta suhteid Nõukogude Liiduga, riigistas ettevõtteid, sealhulgas Ameerika Ühendriikide kaevandusi ning jätkas oma eelkäija Eduardo Frei Montalva alustatud maareformi teostamist. Allende majanduspoliitika viis riigi kaosesse, SKP langes, defitsiidiks sai peaaegu kõik (inimesed olid sunnitud tõusma juba kell viis hommikul leivajärjekorda asumiseks[2]).
1971. aasta oktoobris anti Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo korraldusel Allendele 30 000 dollarit ja kaks ikooni, mille väärtus oli 150 rubla[3] Allende oli siiski pettunud, et NSV Liit ei osutanud Tšiilile olulist majandusabi.
Märtsis 1973 toimunud üldvalimistel said Allende pooldajad 44% ja opositsioon 56% häältest[4]. Juri Andropovi hinnangul ei oleks ka rahaline laen Allendet päästnud[5]
11. septembril 1973, kui Augusto Pinocheti korraldatud ja Ameerika Ühendriikide toetatud sõjaväelise riigipöörde käigus presidendipalee vallutati, pidas Salvador Allende raadios hüvastijätukõne ning sooritas seejärel enesetapu. Enesetapu sooritamiseks kasutas Salvador Allende automaati AK-47, mille oli talle kinkinud ta sõber ja Kuuba revolutsionäär Fidel Castro.
Isiklikku
Aastal 1940 abiellus Salvador Allende Hortensia Bussiga. Neil sündis kolm tütart. Ka tütardest Beatrizist ja Isabelist said poliitikud.
Kirjanik Isabel Allende on Salvador Allende nõo tütar.
Viited
- ↑ Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv. II. 2007. Lk. 107.
- ↑ Välispanoraam 1973, lk. 127
- ↑ Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv. II. 2007. Lk. 111–112.
- ↑ Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv. II. 2007. Lk. 118.
- ↑ Christopher Andrew ja Vassili Mitrohhin. Mitrohhini arhiiv. II. 2007. Lk. 119–120.
Välislingid
