Salme jõgi (ka Salme kanal) on vooluveekogu Saare maakonnas Saaremaa lõunarannikul. Jõgi eraldab Sõrve poolsaart ülejäänud Saaremaa saarest ning ühendab Ariste lahte poolsaarest läänes Suure katlaga idas. Salme jõgi võib voolata mõlemas suunas.[1]
Ajalugu
Viikingiajal oli Salme jõe kohal laevatatav salm ehk mereväin, mis eraldas tollast Sõrve saart Saaremaa saarest. Isegi mitmelt 18. sajandi kaardilt on veel näha, kuidas Sõrve saar oli Saaremaast veealaga eraldatud, kuid viimaste aastatuhandete jooksul toimunud pideva maakerke tagajärjel asub kunagise Salme mereväina põhi praeguseks kuival maal.
Vahepeal kohati kinni aetud ja kinni kasvanud Salme kanalis taastati 9. mail 2009 veevool kogu selle ulatuses Suure katla lahest idas kuni mereni Saaremaa läänerannikul.[1]
Salme jõe läänepoolset osa, mis suubub Ariste lahte, on nimetatud ka Sooba jõeks. Enne 2009. aastat, kui Salme jõe ida- ja lääneosa vahel puudus ajutiselt läbivool, oli Sooba jõgi keskkonnaregistris kirjas eraldi jõena. Sooba jõe registrisse kuulunud osa pikkus oli 2,7 km ja selle lähe arvati Üüdibe külla.[2]
2008. ja 2010. aastal leiti Salme alevikus jõe praeguse põhjakalda lähedalt Salme laevmatused: kahe eelviikingiaegse (umbes 750 pKr) neediridadena säilinud laeva ja 41 sõjamehe maised jäänused. Tegemist on vanimate Eestis leitud laevadega.[3]
Rahvapärimus
Salme jõgi tekkinud sellest, kui Vanapagan tahtnud Sõrvemaad Saaremaast lahutada, et siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased saanud Vanapagana kurjast nõust aru ja rutanud Suurt Tõllu appi kutsuma. Tõll leidnud Vanapagana ja lasknud Linnuse talust talle mesilased kallale. Vanapagan ehmunud ja läinud minema.[4][5]
Viited
Välislingid
