Uue-Lõve (saksa keeles Neu-Löwe) mõisasüda asus praeguses Väljaküla külas. Sakla külas asusid mõisa kõrts ja hobupostijaam, milles hiljem tegutses kolhoosikontor ja praegu raamatukogu.
16. augustil peeti Kallemäe koolimajas kolhoosi initsiatiivgrupi koosolek, kuhu kuulusid Aleksander Naak, Vladimir Maripuu, Juhan Maripuu, Kirill Maripuu, Meinhard Mõik, Aleksander Šults ja Herman Kuning.
19. augustil, kui Saklasse kolhoosi moodustamist arutati EK(b)P Saaremaa Komitee bürool, oli initsiatiivgrupiga liitunud veel kaks liiget: Ivan Dolbikov ja Aleksander Solovjov. Initsiatiivgrupi esimeheks esitati Herman Kuning.
23. augustil kinnitas EK(b)P Keskkomitee põllumajandusliku artelli loomise. Lisaks võeti sel bürool vastu mitmeid otsuseid abinõude kohta esimese kolhoosi jaluleaitamiseks. Kolhoosile anti üle Uue-Lõve katsemajand koos loomade ja inventariga. EK(b)P Keskkomitee kohustas Saare masinatraktorijaama abistama noort ühismajandit tehnikavahenditega, trusti "Maaelekter" kohustati kolhoos elektrifitseerima.[7] Kolhoos ehitas 10 kilomeetrit kõrgepingeliini ja alajaama.[8]
6. septembril, kui Saklas Vaku talutoas toimus koosolek 17 talupoja ja nende perekonnaliikmete vastuvõtul, võeti vastu kolhoosi põhikiri, valiti juhatus ja kinnitati kolhoosi nimi. Esimese kolhoosi nimeks otsustati võtta Saaremaalt pärit kommunisti Viktor Kingissepa (1888–1922) nimi. Kolhoosi juhatuse esimeheks valiti Herman Kuning, juhatuse liikmeteks Nadežda Kuning, Aleksander Naak, Vladimir Maripuu ja Aleksander Solovjov.[7]
Algul oli kolhoosil maad 135 ha, kuus hobust ja 14 lehma. Peagi kasvas kolhoosi maa 510 hektarini. Esimese aasta jooksul hariti üle 100 ha uudismaad, remonditi kontorihoone, ehitati ümber sigala ja endine laut tehti puhaslaudaks. Ehitati ka 300-tonnise mahutavusega viljaait. Plaani suruti ka lasteaed ja võõrastemaja, kuid pangast laenatud rahast ei piisanud.[7]
Kolhooside liitmine
Väikesed külakolhoosid ühinesid suuremateks juba 1950. ja 1951. aastal. Endisesse Valjala valda sai neid 17 majandi asemel viis (V. Kingissepa nim., Valjala, "Hommik", "Viisnurk" ja "Kungla"). 1962. aastal liitus V. Kingissepa nimelise kolhoosiga kalurikolhoos "Kungla", 1969. aastal kolhoos "Hommik", millega varem oli liidetud "Viisnurk". 1976. aastal liideti ka Valjala kolhoos. V. Kingissepa nimelise kolhoosi keskus koliti Valjalga.[7]
Sakla Külaarengu Selts
Külaseltsi asutamislepingule kirjutasid 1999. aastal alla Maide Ellik, Agnessa Sepp, Marje Kalju ja Marko Kuusk. Oma tegevuses on selts lähtunud selle põhikirjalistest eesmärkidest: maaelu säilitamine, külade arengule kaasaaitamine, piirkonna ajaloolise ja kultuuripärandi säilitamine, koostöö arendamine kohaliku omavalitsuse ja ka teiste külaelust huvituvate organisatsioonidega.
Sakla klubi ja muuseum
Seltsi- ja kogukonnaliikmete talgutööga on külaplats ja seltsimaja saanud uue väljanägemise.[9]
Tantsurühm "Viktooria"
Naiste tantsurühm Saklas moodustati 1998. aastal. Rühma nimi on võetud Aleksander Mihkelsi kasutütre Viktooria järgi, kes küüditati Venemaale. Mihkelsile kuulunud maja vundamendile on ehitatud Sakla seltsimaja, kus toimuvad tantsurühma proovid.
Tantsurühma esimesed liikmed olid Aina Rõõm, Palmi Lehtsalu, Maide Ellik ja Elvi Koit. Teises proovis liitusid Salme Kirst, Valve Toel, Heldi Lehtsalu, Selma Süld, Agnessa Sepp. Rühma juhendajaks sai Ulvi Põldema. Esimesed vanad seltskonnatantsud said selgeks Palmi Lehtsalu juhendamisel. Nendeks olid tuustep, minjoon, papiljonipolka, padespaan. Akordionil saatis algul toonane Kallemäe Kooli direktor Arvi Liik, hiljem on harjutatud makimuusika saatel. 2015–2020 osales rühma tegevuses karmoškamängijana Aivo Põlluäär, hiljem Raimo Kald.
Tantsurühm kannab Valjala kihelkonna rahvarõivad, mis valmisid 2001. aastal. Tanud tikkisid tantsijad ise.[10]
2020. aastal liitusid tantsurühmaga Valjala naisrühma MariAnnid vanemad liikmed. Koos esineti 15. augustil 2020 Kuressaare keskväljakul toimunud "kultuursel laupäeval", millega tutvustati Valjala kihelkonna tantse ja muusikat. 5. juunil 2022 osaletakse Saare maakonna tantsupeol "Tuules".
Sakla saialaat
2005. aastal toimus esimene Sakla saialaat. Tegu oli iga-aastase üritusega, mis leidis aset emadepäeval. Laadal pakuti omavalmistatud teraviljasaadusi ja käsitööd, toimus loterii ja korraldati näitusi.
Sakla saialaada algatas Sakla külaarengu seltsi endine esimees Linda Raad ning seda soovist erineda teistest kevadistest laatadest ja luua seltsile oma kindel traditsioon.[11] Saialaat ei suutnud siiski teiste, samal kuupäeval toimuvate laatadega konkureerida ning 2019. aasta 11. mail toimus see viimast korda. Laada asemel panustab külaselts avatud talude päeva korraldamisse Sakla külas.[12]
Muuseumid
Vanade raadiote ja televiisorite erakogu/muuseum
Sakla seltsimaja keldrikorrusel asub Lembit Kadariku vanatehnika erakogu, kuhu kuuluvad unikaalsed raadioaparaadid, telerid, grammofonid, magnetofonid, kinoaparatuur jmt.[13]
Igal esemel on rääkida oma lugu. Näiteks asub muuseumis ka kunagise EKP keskkomitee I sekretäri ja hilisema Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Johannes Käbini krapp ehk kolmekanaliline raadiotranslatsiooni vastuvõtja. Saaremaal oli krapist tavaliselt võimalik kuulata Eesti Raadio eestikeelset programmi. Kõrgele parteitegelasele oli sellest vähe. Nii toodi ekstra tema jaoks uuetüübiline vastuvõtja, mis võimaldas ka Moskvat kuulata.[14]
Kolhoosimuuseum
Saklas asub Eesti NSV esimest kolhoosi käsitlev muuseum.
