Sabine Bergmann-Pohl

Sabine Bergmann-Pohl (1990)

Sabine Bergmann-Pohl (neiupõlvenimi Sabine Schulz; sündinud 20. aprillil 1946 Eisenachis) on saksa arst ja endine Saksamaa poliitik.

Sabine Bergmann-Pohl on pärit arstide perekonnast. Keskkooli lõpetamise järel 1964. aastal tahtis ta ülikoolis meditsiini õppida, kuid teda ei lubatud esialgu kõrgkooli õppima. 1964–1966 oli ta Berliini Humboldti Ülikooli juures kaheaastasel kohtumeditsiini praktikal. 1966–1972 õppis Sabine Bergmann-Pohl Berliini Humboldti Ülikoolis meditsiini. 1972–1979 oli ta internatuuris spetsialiseerudes pulmonoloogiale. 1980–1985 töötas ta Ida-Berliinis polikliiniku osakonnajuhatajana ning 1985–1990 kopsuhaiguste ja tuberkuloosi rajooniosakonna juhatajana.^[1]

1981. aastal astus Sabine Bergmann-Pohl Kristlik Demokraatlikku Liitu. 18. märtsil 1990 valiti ta esimestel vabadel parlamendivalimistel Saksa DV-s Rahvakoja liikmeks. 5. aprillil valiti ta Rahvakoja presidendiks (parlamendi juhatajaks). Enne seda oli Saksa DV Riiginõukogu esimehe kui Saksa DV (nominaalse) riigipea ametikoht kaotatud ning Rahvakoja president oli ühtlasi ka Saksa DV riigipea. Rahvakoja presidendi ametikohal oli ta kuni 2. oktoobrini 1990, ta oli viimane Saksa DV riigipea. Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu ja Saksa DV Kristlik-Demokraatliku Liidu ühinemiskonverentsil 1.–2. oktoobril 1990 valiti ta partei presiidiumisse, kuhu ta kuulus kuni 1992. aastani. 3. oktoobril 1990 sai ta eriülesannetega ministriks. 2. detsembril 1990 valiti ta Saksamaa Liidupäeva. Alates 1991. aasta algusest kuni 1998. aastani oli ta Tervishoiuministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. 1998–2002 oli Sabine Bergmann-Pohl Liidupäeva liige. 1990–2015 oli ta Saksamaa Puuetega Inimeste Üldliidu patroon. 2003–2012 oli ta Punase Risti Berliini piirkonna president ja alates 2013. aastast on aupresident. Alates 2007. aastast on ta Rahvusvahelise Liidu (Internationaler Bund) asepresident.^[2]

Viited

1. Sabine Bergmann-Pohl GEB. 1946 Lebendiges Museum Online
2. Sabine Bergmann-Pohl (geb. Schulz) Konrad-Adenauer-Stiftung. Geschichte der CDU