Saaremaa konsistoorium oli 1652. aastast[1] 1890. aastani[2] Saaremaal tegutsenud evangeelse luterliku kiriku Saaremaa praostkonna kirikuorgan.
Liivimaa sõja järel, pandi Saaremaal 1562. aastal kehtima Taani kirikuseadlus, mille kohaselt ei olnud kirikuorganisatsioonis konsistooriumi. Vaimulikud ühes superintendendiga valisid eneste hulgast Saaremaa praostkonna praosti.
1636. aastal loodi Rootsi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel kuus praostkonda, Liivimaa praostkonnad jagati konsistoriaalringkondadeks, mille eesotsas olid ülemkonsistooriumile alluvad alamkonsistooriumid ja kuningliku korraldusega 1648. aastast jäid ülemkonsistooriumi liikmeteks ainult vaimulikud. 1650. aasta Liivimaa kindralkuberneri korraldusega loodi maakondade tasandil kirikuvalitsemisinstitutsioonina ülemkirikueestseisja-ametid, mis hakkasid tegelema majandusasjadega ja kirikliku kohtuga. 1662. aastal taastati Liivimaa segakonsistoorium, Liivimaa ülemkonsistooriumis olid ilmalikud kaasistujad, ülemkonsistooriumi presidendiks määrati superintendent, tema asetäitjaks ilmalik president.
1686. aastal vastu võetud Rootsi kirikuseaduse kehtestamisega moodustati Eestimaa aladel neli uut superintendentkonda: Liivimaa, Riia, Saaremaa ja Ingerimaa superintendentkond; seadus jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal koos kohalike muudatustega lõplikult 1690. aastate algupoolel.
Põhjasõja järel korraldati Liivimaa ülemkonsistooriumi ja Saaremaa konsistooriumi töökorraldust ja konsistooriumi eesotsas on samuti Saaremaa rüütelkonna maanõunik „direktorina", tema kõrval Saaremaa superintendent (alates 1732. aastast) „presidendina". 1710 andis ka tsaari täievoliline esindaja Liivimaal välja korralduse, millega taastati 1634. a Liivimaa konsistoriaal- ja kirikuvisitatsioonikorralduse alusel Liivimaa ülemkonsistoorium segakonsistooriumina, mida juhtis Liivimaa maanõunikust direktor ehk president, liikmete hulka kuulusid Liivimaa ülemsuperintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat (assessorit). Direktori valis rüütelkond, konsistooriumi ettepanekul.
Pärast 1832. aasta kirikuseadust nimetati konsistooriumi kui Saaremaa provintsikonsistoorium[2]. Saaremaa konsistoorium oli VELK Saaremaa konsistooriumiringkonna haldusorganiks.
Konsistoorium kaotati 1890. aastal ja selle asemele loodi VELK Saaremaa konsistooriumiringkonna Saaremaa praostkond.
Konsistooriumi presidendid
- 1627–1641 Christophorus Cothenius, Saaremaa superintendent
- 1642–1645 Theodor Pretorius, Saaremaa superintendent
- 1645–1650 Joachim Jhering asesuperintendent
- 1650–1661 Theodor Pretorius, Saaremaa superintendent
- 1662–1665 Georg Preuss, Saaremaa superintendent
- 1666–1686 Justus Heinrich Oldekop, Saaremaa superintendent
- 1686–1704 Johann Stemann, Saaremaa superintendent
- 1705–1706 Gabriel Skragge, Saaremaa superintendent
- 1707–1710 Hermann Witte, Saaremaa superintendent
- Carl Gustav von Güldenstubbe (1739–1814), konsistooriumi direktor ja ülemkirikueestseisja, Saaremaa maamarssal (1762–1772)[3]
- Johann Christoph von Nolcken (1727–1792), konsistooriumi direktor ja ülemkirikueestseisja, Saaremaa maamarssal (1780–1783)[4]
- Friedrich von der Osten-Sacken (1725–1792), konsistooriumi direktor ja ülemkirikueestseisja ning Saaremaa maanõunik[5]
- 1784–1807 Olaus Kellmann, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1808–1814 Johann Werner Gilzebach, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1814–1835 August Heinrich Schmidt, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1836–1841 Hermann von Harten, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1842–1871 Gottlob Alexander von Schmidt, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1871–1882 Conrad Eduard Hesse, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
- 1882–1890 Reinhold Winkler, Saaremaa superintendent, konsistooriumi president
Vaata ka
Viited
- ↑ Saaremaa konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1192
- ↑ 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA. Tallinn: Valgus, 1990, lk 12.
- ↑ Güldenstubbe, Carl* Gustav v. (1739-1814), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Nolcken, Georg (Jürgen) Ludwig v. (1727-1792), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Essen, Nicolai von, Reinhold Friedrich von der Osten-Sacken, Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft
