Kalmistu rajas Saare krahv pärast oma tütre Olga vabasurma minekut. Risti ja hauaplaadiga on märgistatud kolm kääbast:
Ernst Gotthard ja Mathilde Johanna von Mannteuffelli tütar krahvinna Olga Caroline Euphrosine von Mannteuffell, kes sündis 13. aprillil 1856 Tartus ja uputas ennast Saare järve 4. juulil 1872. Tollel ajal ei lubatud enesetapjaid surnuaiale matta ning sellele keelule allusid kõik, erandit ei tehtud ka mõjuvõimsale krahvile. Seega rajas ta perekalmistu, mis oli tolle aja kohta suhteliselt tavaline. Paljudel mõisatel oli oma perekalmistu.
Ernst Gotthard von Mannteuffell (sündinud 14. veebruaril 1801 Tartus, surnud 13. detsembril 1880 Itaalias Mentonis, kust poeg Ernst Gotthard (II) ta kirstus läbi Euroopa Saare perekalmistule tõi).
Mathilde Johanna von Mannteuffell (neiupõlves von Brevern, sündinud 27. märtsil 1827 Ojasoo mõisas, surnud 13. detsembril 1898 Brevernite Kärsa mõisas).
Lisaks on kalmistule maetud Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna poeg, Puurmani krahv Ernst Gotthard (II) von Mannteuffell (sündinud 21. oktoobril 1844 Pariisis, surnud 30. augustil 1922 pere Brannenburgi suvemajas ning toodi poegade Ernst Andrease ja Arved Viktor Clemensi poolt urnis Saarele).
Saare mõisa kalmistule on maetud ka Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna vallaliseks jäänud tütar, Metsamõisa krahvinna Virginie Caroline von Mannteuffell (sündinud 21. aprillil 1854 Tallinnas, surnud 1. jaanuaril 1933 Metsamõisa mõisas) ning Ernst Gotthard (II) abikaasa, Puurmani krahvinna Marie Dorothea von Mannteuffell (neiupõlves von Weiss, sündinud 8. novembril 1847 Kuramaal Abgunste mõisas, surnud 24. novembril 1938 poeg Ernst Andreasele kuulunud Metsamõisa mõisas).
Kalmistule on maetud teisigi pereliikmeid. Võib oletada, et sinna on toodud ka viimase krahv Mannteuffelli, lastetuks jäänud Ernst Andrease ja tema abikaasa Irene urn. Ernst Andreas sündis 15. novembril 1873 Tartus, suri 16. märtsil 1953 Iirimaa pagulaskodus ning maeti sealsele surnuaiale. Kuid on ilmnenud andmeid, et mõned aastad hiljem, ilmselt pärast krahvi abikaasa surma, viidi tema säilmed pagulaskodu surnuaialt tuhastamiseks Saksamaale.
Saare mõisa kalmistust (krahvi kabelist, nagu rahvas seda nimetab) on inimeste ja ka looduse meelevald armutult üle käinud ning kunagised hauakääpad olematuks muutnud. Püsti seisavad krahvipaari Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna mustad marmorristid ning nende vahel vaid jäänused Olga valgest marmorristist. Kohalikud inimesed on kunagise kalmistukoha pealekasvanud puudest puhastanud ega lase sel uuesti võssa kasvada.
Kirjandus
Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002
Marika Jürgenson "Saare mõisa Mannteuffellid", Menu Meedia, 2019.
