Mälestusmärk kohas, kus laev karile sõitis
|
| Nimi |
S-363 |
| Vette lastud |
1956 |
| Laeva üldandmed
|
| Veeväljasurve |
1030 tonni |
| Pikkus |
76 m |
| Laius |
6,7 m |
| Süvis |
4,6 m |
| Kiirus |
13 sõlme (24 km/h) sukeldunult
18 sõlme (33 km/h)veepinnal |
| Meeskond |
u 60 meest |
| Relvastus |
18 torpeedot või 24 miini |
S-363 oli NSV Liidu Balti laevastiku nn Whiskey-klassi allveelaev, mis sai kuulsaks, kui sõitis 27. oktoobril 1981 Rootsi territoriaalvetes karile ja põhjustas sellega rahvusvahelise skandaali. Allveelaeva klassi järgi sai Läänes intsidendi hüüdnimeks Whiskey on the rocks (eesti: "viski kividel" ehk viski jääga). Nõukogude mereväes hakati sama klassi allveelaevu pärast seda pilamisi kutsuma "Rootsi Komsomoletsiteks".
Karilesõit
1981. aasta 27. oktoobril sõitis S-363 kogemata karile ja oli sunnitud kahe kilomeetri kaugusel Karlskrona mereväebaasist pinnale tulema. Nõukogude alus tõusis Rootsi vetes pinnale ajal, kui kuningriigi merevägi parajasti ise selles kandis uut varustust katsetas. Rootsi merevägi reageeris otsekohe ja saatis pardale selgitusi nõudma relvitu ohvitseri. Komandöri esimeste selgituste kohaselt sattusid nad Rootsi vetesse mitme üheaegse navigatsioonivea tõttu. Väite tegi kahtlaseks asjaolu, et väidetavalt sassis navigatsioonisüsteemidega alus suutis Karlskronasse jõudmiseks mööduda Rootsi rannikuvete rohketest karidest ja saartest. Järgmisena tegi NSV Liidu merevägi avalduse, mille kohaselt ajas nende aluse sinna tõsine hädaolukord. Seda avaldust õõnestas fakt, et laev polnud välja saatnud hädasignaali ja üritas alguses rootslaste eest põgeneda.
Karile sõidule reageeris kohe ka NSV Liidu merevägi, kes saatis allveelaeva päästma hävitaja, kaks korvetti ja ühe fregati. Kui laevastik ilmus Rootsi territoriaalvete lähedusse, võttis selle sihikule rannikukahur. Venelased taipasid, et nad on sihikule võetud, aga tagasi ei pööranud. Sõjalaevad pöörasid ringi alles siis, kui kahurit juhtiv radar lülitati lahingurežiimile. Siiski liikus edasi üks puksiir, mis pöördus samuti tagasi rahvusvahelistesse vetesse, kui kohtas Rootsi poolt laevale vastu saadetud torpeedokaatreid.
Rootslased jätkasid juurdlust ja NSV Liidu esindajate juuresolekul kuulasid üle allveelaeva komandöri, uurisid laeva logiraamatut ja seadmeid. Salaja mõõtsid nad ka radiatsioonitaset laeva kerel ja leidsid jälgi millestki, mis oli üsna tõenäoliselt tuumarelvades kasutatav uraan. See pani rootslased kahtlustama, et allveelaev on tegelikult tuumarelvastatud. Kuigi Nõukogude võimud ei kinnitanud kunagi tuumarelvade olemasolu laeval, tunnistas üks laeva meeskonnaliikmetest hiljem, et laeval oli tõepoolest ka tuumarelv. Lisaks ütles ta, et meeskonnale oli antud käsk laev ja sealhulgas ka tuumalõhkepead hävitada, kui rootslased peaksid üritama laeva vallutada.
Päästmine
Komandöri ülekuulamise ajal läks ilm tormiseks ja S-363 saatis välja punased signaalraketid. Rootsi radarijaamades segas torm seiret ja kui laev saatis välja hädakutsungi, tuvastasid jaamad piiri taga seisva Nõukogude üksuse lähedusest kaks tundmatut alust, mis lähenesid Karlskronale.
See oli kriisi ohtlikem periood. Sõjaväe ülemjuhataja küsimusele, kui kaugele võib minna, kui allveelaev peaks püüdma põgeneda, vastas tollane Rootsi peaminister Thorbjörn Fälldin: "Hoia piiri!" Rannikukahurite meeskonnad said lahinguhäire ja Rootsi õhujõud saatsid patrullima torpeedodega relvastatud lennukid ja luurelennuki. Pärast pingelist poolt tundi kohtus Rootsi sõjalaev tundmatute alustega ja tuvastas need Lääne-Saksamaa kaubalaevadena.
Laev oli karil peaaegu kümme päeva, enne kui Rootsi valitsus otsustas nii laeva kui ka selle meeskonna vabaks lasta. Rootsi puksiirid tirisid sõjalaevade kaitse all allveelaeva karilt lahti. Valitsuse istungil tehti teatavaks, et allveelaeval on tuumarelv. 5. novembril 1981 teatas peaminister Rootsi rahvale, et suure tõenäosusega on S-363 pardal tuumarelvad. 6. novembril päästeti allveelaeva otsad lahti ja see sõitis kodu poole. Vormiliselt anti laev üle Nõukogude hävitajal Obraztsovõi olnud viitseadmiralile Aleksei Kalininile rahvusvahelistes vetes umbes viie kilomeetri kaugusel. Et ilm ei lubanud üleandmist kirjalikult vormistada, siis anti allveelaev üle raadio teel.
Uued andmed
Ühes intervjuus 2006. aastal kujutas S-363 poliitohvitser Vassili Bessedin juhtunut osaliselt teistmoodi. Allveelaeval oli olnud kaks töötavat navigatsioonisüsteemi, hea väljaõppega meeskond ja komandör Guštšin oli parimate hulgast. Peale selle oli pardal staabiülem Jossif Avsjukevitš, et "anda nõu ohtlikes olukordades". Bessedini selgituse kohaselt tegi tüürimees oma arvutustes vea ja ega sattunud sinna, kuhu oli kavatsenud.
Bessedin kinnitas ka, et laeval oli tuumarelv ja et oldi valmis võimaliku rünnaku korral allveelaeva õhku laskma.
