Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.[1]
Südamekoja areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Nii näiteks on kaladel üks aga
kahepaiksetel, roomajatel, madudel, lindudel ja imetajatel kaks südamekoda.
Roomajatel
Madudel
Madudel on tuvastatud kaks südamekoda: parem südamekoda (atrium dextrum) ja vasak südamekoda (atrium sinistrum).
Inimestel
Inimestel on samuti kaks südamekoda.
Südamekojad kontraheeruvad vatsakestest veidi varem ja nende eesmised-külgmised osad on välja sopistunud parema ja vasaku kojakõrva (auricula atrii dextra et sinistra) kujul.[2]
Vasaku ja parema südamekoja vahel paikneb kodadevahesein (septum interatriale).
Vaata ka
Viited
Välislingid
