Rudolf Kiviranna (Rudolf Steinmann; 22. märts 1912 Võru – 9. oktoober 1994 New York) oli eesti vaimulik.
Lõpetas Võru gümnaasiumi. Õppis aastatel 1931–1937 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lõpetas ülikooli cum laude ja mag. theol. astmega. Oli Konsistooriumi stipendiaadina aastatel 1937–1938 ennast Ungaris täiendamas. Prooviaastal oli ta Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses. Ordineeriti õpetajaametisse 26. detsembril 1938.
Oli 1939–1940 Tallinna praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1936–1940 oli ta Noorte Juhi ja Laste Sõbra toimetaja (juba üliõpilasena). 1940–1944 oli ta Tallinna Jaani koguduse 1. pihtkonna õpetaja. Ning kui võim lubas, teenis ta koguduseõpetaja töö kõrvalt laiemaid hulki raadiopalvuste, gümnaasiumi usuõpetaja ja kirikunoorte juhina.
1944. aastal põgenes Rootsi, kus organiseeris koos Voldemar Takkeli ja teistega Eesti NMKÜ tegevust.
1947. aastal emigreerus ta USA-sse. Kuna Conrad Klemmer soovis emerituuri minna, sai temast New Yorgi Eesti Evangeeliumi Luteri Usu koguduse õpetaja. Torontos rajas ta Toronto Peetri koguduse. Aastatel 1954–1964 oli ta USA Chicago praostkonna abipraost, pärast praost Valter Viksi surma 1964. aastal sai praostiks. Aastatel 1964–1977 oli ta ühtlasi konsistooriumi assessor. Ta oli ka E.E.L.K. Usuteadusliku Instituudi õppejõud ning paljude organisatsioonide liige. Emerituuri jäi ta 1992. aastal. Tema ametijärglaseks sai Uudo Tari.[1][2]
Rudolf Kiviranna suri 1994. aastal ja on maetud Võru kalmistule[1][2].
Ta on välja andnud mitu jutlusekogumikku.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti Kirik nr. 1, 1982
- ↑ 2,0 2,1 Konrad Veem, Eesti Vaba Rahvakirik: Dokumentatsioon ja leksikon, Stockholm: EVR, 1988
Välislingid
