Rosma ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Liivimaa kroonikas mainitud Valgatabalve ja Ugandi kagupoolse osa piirialal asuv küla oli tolleaegsete kaubateede üks sõlmpunkte.
13. sajandist on esimesed teated Põlva kihelkonna kohta. Esimesed teated Rosma küla kohta pärinevad aastast 1638 (Rozma Kywi), mil Liivi sõja järel jäi Rosma Rootsi Kuningriigile kuuluvale territooriumile. 1939. aastast kuulus Rosma küla Põlva valla koosseisu.
Vaatamisväärsused
Muinsuskaitseseaduse alusel on tunnistatud arhitektuurimälestiseks Rosma külas järgmised ehitised:
Johannes Käisi lapsepõlv möödus Põlvamaal Rosma külas. Põlva lähedal laias ja sügavas ürgorus lookleva Peri ja Ora jõe lähedal Päkamäe idapoolse nõlva all seisab tänini Rosma küla koolitare – Johannes Käisi sünnipaik. 1872. aastal valminud koolimajas oli üks klassiruum, palvetuba ja kaks väikest elutuba, kus elas Johannes Käisi isa oma perega alates 1878. aastast.
1965. aastal pandi Rosma koolimajale mälestustahvel, kümme aastat hiljem aga istutasid endise Võru Õpetajate Seminari kasvandikud ja Põlva Keskkooli esindajad mälestustammiku Päkamäe nõlvadele, kus oli Johannes Käisi esimene mängumaa.
1989. aastal asutati Rosmal kodanikualgatusena Waldorfi pedagoogika põhimõtetel tegutsev üldhariduskool ja lasteaed, Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. 1999. aastal sai koolist põhikool. 2011/2012. õppeaastal õppis koolis 45 õpilast ja töötas 14 õpetajat. Koolis õppimine on tasuline. Kooli peab MTÜ Rosma Haridusselts, mille liikmeteks on lapsevanemad. Kooli juures tegutseb ka lasteaed.
Külaelu
17. märtsil 2008 asutatud Rosma Küla Seltsi asutasid kakskümmend aktiivset külaelanikku. Seltsi eesmärgiks ja ülesandeks on arendada ja elavdada külaelu, tegeleda küla ajaloo uurimise ja kogumisega, traditsioonide taastamisega. 2012. aastal valmis seltsi eestvedamisel ja kaasfinantseerimisel Rosma mänguväljak, küla teedele ja tänavatele paigaldati viidad ja sildid. Iga aasta 1. mail korraldab selts külakeskuseks kujunenud Rosma vesiveski kõrval külapäeva.
