16. sajandi lõpus kasutati nii triipudega kui ka ristiga sinikollaseid lippe. Ristilipp, millest hiljem sai lipu kõige tavalisem kuju, võib olla inspireeritud tollase "igivaenlase" Taani lipust. Sel ajal kasutati nii sirgelt lõigatud kui ka kahe keelega lippe, aga Gustav II Adolfi ajal võeti kasutusele kolme keelega lipud.
Esimesed õigusaktid lipu kohta avaldati 1663. Nende kohaselt pidi sõjalaevadel ja kindlustel olema kolme keelega sõjalipp. Teised laevad ei tohtinud seda kanda, mistõttu sirgelt lõigatud lipust kujunes hiljem kaubalipp. Siiski sai Rootsi Ida-India Kompanii eesõiguse kasutada oma laevadel sõjalippu, aerusõjalaevastik Skärgårdsflottan võis aga kasutada helesinist sõjalippu.
Tänapäeval kasutatakse Rootsi sõjalippu erandina endiselt Stockholmi Kastelleti kindluses. Kui 1990. aastatel andis Rootsi sõjavägi kindluse üle avalikku omandisse, lõppes ka sealne sõjalipu heiskamise tava. Avalikkuse nõudmisel see tava aga taastati ning nii heisatakse kindlusel iga päev just nimelt Rootsi sõjalipp.[1]
Artikli kirjutamisel on kasutatud rootsikeelse Wikipedia artiklit ja ingliskeelse Wikipedia artiklit en:Flag of Sweden.
