Carl Roman Abt sündis katoliiklikus peres. Tema isa oli suurnõunik ja tööstur Roman Abt. Carl Roman oli Joachim Wey lapselaps. Tema vennad olid põllumajandustegelane Heinrich Eugen Abt ja Siegfried Abt.
Ta töötas Oltenis ja Aaraus konstruktorina, 1879–1981 föderaalses posti- ja raudteeametis kontrolliinsenerina, 1881–1885 Pariisis üleminsenerina. Edaspidi tegutses ta vaba ettevõtjana.
Gotthardi raudtee seltsi presidendina pidas Carl Abt aastal 1903 eraraudteede riigistamisel Šveitsi riigiga läbirääkimisi.
Kutsetöö ja leiutised tõid Abtile märkimisväärse jõukuse. Ta oli kunstitundja ning metseen. Aastatel 1904–1907 oli ta Šveitsi riikliku kunstikomisjoni liige ning 1905-1911Šveitsi Kunstiühingu president.
Kunstikogu
Roman Abt kogus eelkõige kullassepakunsti teoseid. Seejuures ei lasknud ta käest ühtki eriti ilusat või kunstiliselt huvipakkuvat münti ega medalit.
22. mail1936 pandi tema müntide ja medalite kogu oksjonile.