May eesmärk oli analüüsida inimeksistentsi alusstruktuure ning mõista inimeste kriiside reaalseid põhjuseid. Oma töös oli ta mõjutatud humanistlikkust koolkonnast (nt A. Maslow, E.S. Fromm jt) ning soovis lepitada eksistentsiaalpsühholoogia teiste filosoofiatega (eriti S. Freudi omaga).
May käsitleb eksistentsialistlismi läbi arenguetappide (mitte rangelt Freudi järgi):
Süütus – imiku ego ja
eneseteadvuse eelne tasand. Süütus on eelmoraalne (pole hea ega halb). Teeb
ainult seda, mida vajab ellu jäämiseks (piltlikult öeldes tapab, et süüa). See
tähendab, et omab tahet, mis suunab vajadusi täitma.
Mässulisus – lapsepõlve ja
teismelise tasand, kus areneb ego ja eneseteadvus. Areng toimub läbi
täiskasvanutega vastandumise. Mässuline inimene tahab vabadust, aga ei mõista
veel täielikult vastutust, mis sellega kaasneb. Näiteks tahab teismeline
kasutada taskuraha äranägemise järgi, aga eeldab, et lapsevanemad annavad seda
ning näeb selle mitte saamist ebaõiglusena.
Tavaline – normaalne täiskasvanu
ego (konventsionaalne). On õppinud vastutustundlikkust, kuid leiab, et see on
liiga nõudlik. Sellest tulenevalt peitub konformsuse ja traditsionaalsete
väärtuste taha.
Loov – autentne täiskasvanu,
eksistentsialistlik tasand. Eksisteerib ego ja eneseaktualisatsioonist kaugemal.
Inimene, kes aktsepteerib saatust ja suudab ärevusele (teadmatus,
kontrollimatus) vastus seista.
Need ei ole etappid
traditsionaalses mõttes – laps võib olla vahepeal süütu, tavaline või loov;
täiskasvanu võib olla mässumeelne. Ainus seos vanusega on väljapaistvus –
mässulisus peegeldub kahe aastases ja teismelises.
Armastus ja tahe
May oli 1960. aastatel aset leidnud seksuaalrevolutsiooni suur kriitik. Tema arvates tähendas inimeste seksuaalse eksperimenteerimise tõus seda, et seksuaase vabaduse ideoloogia hakkas asendama armastuse vabadust – tema hinnangul oli armastus kavatsuslik ja indiviidi poolt teadlikult juhitud, seksuaalsus oli aga selle täielik vastand. Sellest tulenevalt leidis ta, et seksuaalsusele impulsile järgi andmine ei tee inimest vabaks, vaid just vangistab.
May uskus, et hipi subkultuuri tõus ning pornograafia ja kommertsialiseerimine lahutavad ühiskondlikul tasandil järjest rohkem armastust ja seksi. See tähendab, et emotsiooni (seksuaalset iha) lahutatakse järjest rohkem mõistusest (armastusest), mille tulemusena normaliseerub seksuaalsuhete otsimine ning mandub loomulik tung teise inimesega suhte loomiseks, et uut elu luua.
Ta uskus, et on viit tüüpi armastust, kuid neid ei tohiks üksteisest eraldada. Tema meelest on aga ühiskond armastuse ja seksi kaheks erinevaks ideoloogiaks jaganud.
5 tüüpi armastust:
Seks – iha, pinge vabastus
Eros – proaktiivne armastus, kogemuslik
Philia – vennalik armastus, meeldimine
Agape – isetu armastus,
pühendumus teiste heaolule
Autentne armastus –
inkorporeerib kõik eelmised
Bibliograafia
The Meaning of Anxiety (1950), W W Norton 1996. a uus väljaanne: ISBN 0-393-31456-1
Man’s Search for Himself (1953), Delta 1973. a kordustrükk: ISBN 0-385-28617-1
