Rein Võrk (10. mai 1934 Tallinn – 1. mai 2013) oli eesti elektrotehnikateadlane.
Elulugu
Ta lõpetas aastal 1953 Tallinna 2. Keskkooli, 1959 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) tööstusettevõtete elektrifiseerimise erialal, 1964 Leningradi Polütehnilises Instituudis aspirantuuri, sai 1966 samas tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga “Исследование многополюсных асинхронных двигателей с дробными обмотками”.[1]
Võrk oli aastatel 1964–1966 TPI elektrimasinate kateedri assistent, 1966–1969 vanemõpetaja, 1969–1971 dotsendi kohusetäitja, 1971–1989 elektrotehnika aluste kateedri dotsent, 1990–1992 TTÜ elektrotehnika aluste õppetooli dotsent, 1992–1997 aseprofessor, 2006. aastast emeriitdotsent. Ta õpetas elektrotehnika aluseid, koostas õppevahendeid.[1]
Võrgu uurimisvaldkonnad olid elektrotehnika aluste üldküsimused (teaduslik-metoodilised probleemid elektrotehnika õpetamisel mitteelektrotehniliste erialade üliõpilastele), elektrimasinad (aeglasekäigulise murdmähistega asünkroonmootori loomise võimalus, elektrimootori õhupilu optimaalne geomeetria), elektromagnetilised kulumõõturid (magnetvälja jaotis ja arvutamine magnetahelas). Ta oli aastatel 1972–1991 kohtuekspertiisi teadusliku uurimise labori elektrotehnika ekspert, 1977–1987 teaduslik-metoodilise nõukogu liige, 1974–1991 NSV Liidu Kõrgharidusministeeriumi elektrotehnika teaduslik-metoodilise nõukogu liige, 1976–1991 NSV Liidu Looderajoonide elektrotehnika metoodikakomisjoni liige. Ta on avaldanud 15 teadustrükist.[1]
Tunnustus
Isiklikku
Tema isa oli tehnikateadlane Hans Roland Wõrk, vend küberneetik ja insener Ants Wõrk.
Viited
Välislingid
