Raudväravate-nimelisi kuristikke leidub maailmas ka mujal.
Geograafia
Raudvärav on osa Kazanist ja Đerdapist. Ta eraldab Karpaate (Transilvaania Alpe) ja Stara Planinat. Raudvärava pikkus on 14,5 km ja laius kõige kitsamas kohas 220 m. Laiemas mõttes on Raudväravate pikkus kogu see ala, mil Doonau mõlemal kaldal on mäed, nii et 134 km alates Rumeenia linna Moldova Nova kandist, kitsamas mõttes ainult selle viimane, alamjooksupoolseim osa alates Rumeenia linnast Orșovast.
Ajalugu
Kuni 19. sajandi lõpuni oli Raudväravate läbimine laevaga peaaegu võimatu, sest jõgi oli kärestikuline. 1890 lõhati jõepõhja dünamiidiga ning jõkke tekitati 2 km pikk, 80 m lai ja 3 m sügav kanal. 17. septembril1896 avasid Austria-Ungari keiser Franz Joseph I, Rumeenia kuningas Carol I ja Serbia kuningas Aleksandar Obrenović isiklikult kanali. Orșova (ungari keeles Orsova) oli tollal Austria-Ungari kõige lõunapoolsem linn. Siiski valmistasid tulemused pettumust: vool kanalis oli nii tugev, et kuni 1973 tuli laevu vastuvoolu vedada lokomotiivi abil. Sedasi jäi Raudvärav endiselt laevatransporti takistama.
1964 asusid Jugoslaavia ja Rumeenia ühiselt jõele tammi rajama. Raudvärava tamm, mille koosseisu kuulus Raudväravate HEJ, avati 1972. Selle tulemusena tõusis Doonau veetase tammi juures 35 meetrit ja moodustus veehoidla. Siiski oli veehoidla pindala üsna väike ja ümber tuli asustada kõigest 17 tuhat inimest. Veehoidlasse uppusid 5 küla ja Ada Kalehi saar.
