Rassism on mõtteviis või ideoloogia, mille järgi erinevused inimeste iseloomus ja võimetes on otseses sõltuvuses nende rassist. Rassismile on iseloomulik püüd määratleda inimeste õigusi ja rolli ühiskonnas eelkõige rassiliste, aga ka rahvuslike ja etniliste tunnuste, sh nahavärvi ja päritolu alusel. Rassismiks nimetatakse ka sellisele mõtteviisile rajanevat poliitikat: näiteks apartheidirežiim või rassiline segregatsioon. Rassiteooriad on liigitanud inimesi vastavalt nende rassilistele tunnustele "kõrgemateks" ja "madalamateks", ning õigustanud ja põhjendanud sellega teiste rasside hävitamist või nende eluviisi muutmist.
Rassistlike arusaamade ning ebavõrdsuse kujunemisel on olulist rolli mänginud kolonialism. Näiteks Aafrikas kujundas pikk koloniaalajalugu peale ühiskondade majandusliku laastamise välja ka poliitilised rassilise ebavõrdsuse süsteemid, millest tuntuim on 1995 lõppenud apartheid Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ameerika Ühendriikides, kus ametlik segregatsioonipoliitika lõppes 1960. aastatel, väljenduvad rassism, eelarvamused ja rassiline diskrimineerimine tänapäeval muuhulgas afroameeriklaste ebaproportsionaalselt kõrges arreteerimiste, kohtu alla andmiste ja vangistamise, vaesuse ja sellega seotud terviseprobleemide protsendis, mis osutab institutsionaalsele ehk süstemaatilisele rassismile.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ Aet Annist ja Eeva Kesküla 2017. Ebavõrdsused. A. Annist ja M. Kaaristo (toim.) Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 262-263
