Eestis tuli see mõiste kasutusele seoses sellega, et kuigi riik suurendas range kaitse all olevate metsade osakaalu 1996. aasta 3%-lt[2] 2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukavas rohelistega kokku lepitud 10%-le[3] (ja hiljem isegi 12%-le[4]), mis pindalas teeb võrreldes 1996. aastaga viiekordse suurenemise, siis vaatamata sellele on rohelised endiselt vastu väljaspool neid alasid oleva vana majandusmetsa majandamisele[5] ja nõuavad, et ka metsatüübirühmiti oleks iga tüübirühma pindalast vähemalt 10% range kaitse all. Eriti teravaks on see teema läinud salumetsade puhul. Põhjenduseks tuuakse, et kuna Eestis on palju endisele põllumaale kasvanud hall-lepikuid[6][7], tuleks oluliselt suurendada viljakates kasvukohtades ehk salumetsas kasvavate vanade kuusikute ranget kaitset[1]. Keskkonnaministeeriumi spetsialistid ja metsateadlased aga toovad esile selle, et kuusikuid ei saa meil väga vanaks kasvatada, eriti endistel põllumaadel, sest kuuse bioloogiline vanus on juurepessu ja teiste kahjustavate tegurite tõttu oluliselt piiratud, mistõttu isegi selliseid metsi range kaitse alla võttes ja neis majandustegevust lõpetades asenduvad need peagi noore metsaga, mis viljakates kasvukohatüüpides saab tõenäoliselt olema hall-lepik[8]. Samuti leiavad metsateadlased, et kuusikute raievanuste vähendamine viljakates kasvukohatüüpides on igati mõistlik ja, et nende metsaseaduse muudatuste eesmärk on tagada jätkusuutlik ja säästlik metsa majandamine ning lihtsustada metsas toimuva tegevuse korraldamist metsaomaniku jaoks.[9][10]
Kuigi samade põhimõtete järgi oleks põhjust rääkida ka range kaitse liiast, ehk siis teatud kasvukohatüübirühmade üleesindatusest range kaitse all olevates metsades, ei ole rohelised tõstatanud küsimust üleesindatuse likvideerimiseks.
Metsatüübirühmade range kaitse vajakud ja liiad[4]
2002 vastu võetud metsanduse arengukava aastani 2010 nägi ette 2010. aastaks range kaitse osakaalu tõstmise 7,2%-lt 10%-ni 2002.a. metsamaa pindalast.[3]
2010 vastu võetud metsanduse arengukava aastani 2020 nägi ette 2020. aastaks range kaitse osakaalu tõstmise 9,4%-lt 10%-ni 2010.a. metsamaa pindalast.[13]
Eesti Metsa Abiks MTÜ nõudis 25.10.2017 Riigikogus esinedes range kaitse osakaalu tõstmist 20%-le.[25]
Viited
↑ 1,01,1Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A. and Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. – Ecol. Bull. 51: 401-411.
↑ 3,03,13,2"Arhiivikoopia"(PDF). Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2017. Vaadatud 20. detsembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia"(PDF). Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2017. Vaadatud 20. detsembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)