Raivo Raigna on töötanud Laekvere Kultuurimaja kunstilise juhina, Laekvere 8-klassilise Kooli õpetajana, Järva-Jaani Kultuurimaja kunstilise juhina, Tamsalu TERKO AS tuletõrjeinspektorina, Tamsalu TERKO AS päästeteenistuse ülemana. Aastatel 2005–2012 töötas ta Virumaa Teataja reporterina, kirjutades põhiliselt majandusteemadel.[4]
Ajakirjanduslik tegevus
Ajakirjanduslikke katsetusi alustas Raivo Raigna 1968. aastal ajalehes Säde, kus ilmus tema sõnumeid, följetone ja luuletusi. 1971. aastal tunnustas ajaleht Raivo Raignat kui viljakat kaasautorit Sädeme korrespondendi tunnistuse ja rinnamärgiga.[5]
1970. aastate keskpaiku hakkas Raivo Raigna oma epigramme, aforisme ja humoreske saatma ajalehele Noorte Hääl ja ajakirjadele Pikker ja Noorus, samuti tolleaegsetele rajooniajalehtedele. Hulgaliselt avaldati tema epigramme häälekandjates Tee Kommunismile, Võitlev Sõna, Punane Täht, Nõukogude Hiiumaa, Leninlik Lipp, Ühistöö ja Koit. Kokku avaldati Eesti perioodikas nelja aastakümne jooksul üle tuhande Raivo Raigna epigrammi. Üksnes Virumaa Teatajas ilmus aastatel 2001–2012 ligi 500 tema epigrammi.[6]
1986. aastal hakkas ilmuma Tamsalu EPT infoleht, mille asutaja ja toimetaja oli Raivo Raigna.[7]
1988. aastal tegi Tamsalu väikeettevõte Hermes omanimelise neljavärvitrükis uudiste- ja ristsõnalehe[8], mida samuti asus ta toimetama.
Kirjastamine
Samal aastal asutasid Raivo Raigna, Ain Alre ja Tarmo Pikk kirjastuskooperatiivi Huvi (hilisem AS HUVI), mis tegutses 1996. aastani. Selle aja jooksul kirjastati kümmekond perioodilist trükist, põhiliselt ristsõnaajalehti ja -ajakirju[9], mida levitati üle Eesti ja mille tiraažid olid kuni 30 000 eksemplari. Perioodilisteks väljaanneteks olid Huvileht, Seksi ja Nalja, Ristsõnaleht, 1001 Anekdooti, Rannaristsõnad, Slängiristõnad ja Moeleht. Koloriitsem nendest oli Moeleht, millele tegi kirjutiste ja fotomaterjalidega kaastööd ka tuntud rõivakunstnik Kai Saar.[10]
Eesti artiklite andmebaasis ISE on 343 nimetust Raivo Raigna ajakirjanduslikku loomingut.
E-varamus on 1012 viidet Raivo Raigna ajakirjanduslikule loomingule läbi viie aastakümne.
Hobid
Raivo Raigna hobideks on reisimine ja mälumäng. Rännanud on ta Euroopa, Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riikides. Kokku on külastanud 47 maad.[12]
1985. aastal asutas Raivo Raigna Tamsalu Kultuurimajasmälumänguklubi Koaala. Klubi korraldas mitme hooaja vältel üle-eestilisi viktoriine, sealhulgas sporditeemalisi mälumänge. Mõttesportlasena on ta võistelnud Eesti, Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Meeskonna Projekt koosseisus on ta tulnud neli korda Lääne-Virumaa kilvasarja võistkondlikuks võitjaks.[13]