Aastatel 1962–1964 tegi ta ajakirja Ehitus ja Arhitektuur kaanekujundusi ja illustratsioone. Aastatel 1957–1958 ning 1969 kujundas Eesti Televisiooni saatetiitreid ja vahel ka saateid.[2]
Ta on maalinud maastikke, kalurielu- ja merepilte ning portreid.[1] Hilisemal loomeperioodil maalis ta sürrealistlikke teosed. Ta oli seotud 1960. aastate maaliuuendustega ning noore avangardpõlvkonnaga. Ta astus üles ka 1966. aasta noortenäitusel, mida loetakse Eesti kunstiajaloo üheks olulisemaks uuele kunstile keskendunud väljapanekuks. Raivo Korstnik eelistas aktiivsele näitustegevusele õppejõuna töötamist. Teadaolevalt toimus kunstniku elu jooksul vaid üks isikunäitus[3], 1970. aastal Noorsooteatri fuajees Salme tänaval.[2]
Aastatel 2017–2018 pühendati Korstniku 85. sünniaastapäevale näituste sari, mis andis läbilõike tema loomingust 1950. aastate lõpust kuni 1992. aastani ning tõi lisaks muuseumite pärandile esimest korda avalikkuse ette suure osa erakogudes hoidud teoseid.
Esimene näitus "Tagasivaates" avati 31. mail 2017Fahle galeriis. See andis läbilõike Raivo Korstniku loomingust perioodil 1960–1992. Suur osa eksponeeritavat loomingust jõudis avalikkuse ette esimest korda (teosed pärinesid kunstniku perekonna erakogust). Näitusel oli lisaks enim kajastatud 1960. aastatel loodud loomingust olulisel kohal ka hilisemast loomeperioodist pärinevad sürrealistlikud teosed.[3]
