PROFILBARU.COM

Raivo Järvi (23. detsember 1954 Pärnu – 17. juuni 2012) oli eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht ning poliitik.

Haridus

Raivo Järvi lõpetas Tallinna 46. Keskkooli 1973. aastal ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal graafika erialal.

Töö ja looming

Järvi oli kunstnikuna nii illustraator, tarbekunstnik kui ka graafik. Ta illustreeris üle veerandsaja lasteraamatu ning joonistas lugematul hulgal plakateid ja postkaarte.

Ta juhtis lastesaateid Eesti Televisioonis ("Laupäeval koos isaga", "Kõige suurem sõber", "Jutupliiats"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ja Kuku Raadios (saatesarjad "Kukupai" ja "Onu Raivo rännakud"). Tema joonistamissaadetes demonstreeritud võimet alustada looma joonistamist sabaotsast ja joonistamise ajal kogu aeg lugu jutustada on peetud üsnagi fenomenaalseks.^[1]

2011. aastast oli ta riigikogu liige. Pikka aega oli ta ka Rotary klubi liige^[2].

Juhitud tele- ja raadiosaated

1977 "Laulujütsid" (Eesti Televisioon)
1978–1981 "Laupäeval koos isaga" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
1981–1985 "Kõige suurem sõber" (ETV)
1981, 1983 "Õhtujutt" (ETV)
1985 "Praegustele ja endistele lastele – Lasteekraan 30" (ETV, režissöör Tiiu Vahi)
1986–1990 "Kõige suurem sõber" (ETV korduseetris üksikute säilinud salvestistena)
1991–1996 "Jutupliiats" – 69 osa (ETV, režissöörid Maarit Kaasik, Maire Radsin)
1992 "Legoland Linnahallis" (ETV, režissöör Karin Nurm) – lastesaade ansambli Justament laulude ja Raivo Järvi joonistustega
1993 "Laulukarussell", 7. saade (ETV, režissöör Karin Nurm)
1996–1998 "Pildi ees ja pildi sees", 17 osa (ETV, režissöör Maarit Kaasik)
1998 "Rosinante", 7 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
1999–2000 "O.N.U. ja Raivo", 18 osa (ETV, režissöör Tiina Park)
2006–2012 autorisaatesari "Onu Raivo rännakud" Kuku raadios

Illustreeritud raamatuid

Leonid Slovin "Astrahani vaksal" – Eesti Raamat 1980
Tšuktši muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1980
Asta Kass "Oleks oleks olemas" – Eesti Raamat 1981
Pent Puulaane "Ranna Ingel" – Eesti Raamat 1982
Mansi muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
Bretooni muinasjutte sarjast "Saja rahva lood" – Eesti Raamat 1984
Elar Kuus "Memme musi" 1985
August Jakobson "Ööbik ja vaskuss" – Eesti Raamat 1985
Riho Lahi "Taadi piip" – Eesti Raamat 1987 (22 illustratsiooni eraldi väljaandena 1989)
Anti Kidron "Suhtlemispsühholoogia" – Valgus 1986
Lauri Leesi "Prantsuse keele õpik algajaile" – Valgus 1987, 1994 ja 1999
Harri Jänes "Hambaharja lugu" – Valgus 1989
Kirill Teiter "Kurjam ja Nurjam" – Valgus 1989
Sirje Ainsaar, Irene Maandi "Pit-Pat English" – Inorek 1992
Irene Maandi "Pit-Pat Englich" – Inorek 1993
Alide Dahlberg "Mutionu pidu" – Tiritamm 1996
"Sügiskuu: igaks septembrikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige... kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt!" – Tiritamm 1997
Reet Raukas, Ene Tomberg "Nõuandeid emale-isale" – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 1998
Mare Müürsepp "Minu pere, kodu ja sõbrad. Eesti keele piltsõnastik" – TEA Kirjastus 2002
Regina Hansen "Käitumise aabits" – Ambassador 2003
Anne Velli "Laulud ja mängud" – Varrak 2005
Erika Esop "Edev jänku" – TEA Kirjastus 2007
Ira Lember "Prillmadu" – TEA Kirjastus 2007
Olivia Saar "Hundi hundiratas" – TEA Kirjastus 2008
Tõnis Tootsen, Toivo Tootsen "Jõhvi Joosepi koolijutud" – TEA Kirjastus 2009
Jüri Tamm "Kalake Rufino mereriik ja imeline monegaskide maa" – Ajakirjade Kirjastus 2010
"Rüütel Otto seiklused" – Kunst 2011 (eesti ja inglise keeles)
"Onu Raivo liikluse algtõdede värviraamat" – Tallinna Portreegalerii, 2017
Matti Vaga, Mati Vaisma "Võitlus tule pärast / Muinasjutt Tulipoisist" – Piilupart 2024

Autoritrükised

Lasteraamatud

"(Peaaegu) Jõuluraamat" (Muldia, 1996; autori illustratsioonidega)
"Helmeri võlupall" (TEA, 2009; autori illustratsioonidega)

Koomiksid

"Võitlus tule pärast" (esmatrükk 1987. aastal ajakirjas Pioneer)
"Muinasjutt Tulipoisist" (esmatrükk 1987. aastal ajakirjas Pioneer)

Tarbekunst ja muud tegemised

Raivo Järvi kujundas kassipildiga kohukesepakendi^[3], Tarbeklaasi toodetud morsiklaase ning lugematu hulga temaatilisi plakateid ja postkaarte. Ajakirjades ilmus temalt mitu koomiksit, näiteks "Tulipoiss" ja "Gärlyn". Ta oli vabariikliku võistluse "Kaunile eesti kodule" 2001. ja 2003. aasta auhinnapiltide autor. Järvi kujundas ka teatrikostüümid Estonia teatri lastelavastusele "Pipi! Nuki! Puhh!"^[4].

Poliitiline tegevus

1998. aastast kuulus Järvi erakonda Mõõdukad. 1999. aastal toimunud Riigikogu valimistel oli ta erakonna esinumber Pärnu maakonnas ja kogus 953 häält, kuid sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel 2002. aastal kandideeris Järvi Tallinna kesklinnas Mõõdukate nimekirjas teise numbrina partei esimehe Toomas Hendrik Ilvese järel ja sai 141 häält. Mõõdukad aga volikokku ei pääsenud. 2002. aastal astus Järvi Eesti Reformierakonda.^[5]

Järvi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige. XII Riigikogu koosseisu liikmeks sai ta 2011. aasta 6. aprillil välisminister Urmas Paeti asemel asendusliikmena.

Poliitikaartikleid

Raivo Järvi: kas venelased on sovetid Postimees, 7. august 2007
Raivo Järvi: au vene demokraatidele! Postimees, 3. detsember 2007
Raivo Järvi: inimesed, olge valvsad Postimees, 29. mai 2008
Raivo Järvi: lätlane, eestlane, kommunist, nats ehk mõtisklusi aastavahetuseks Postimees, 30. detsember 2011

Tunnustus

2001 – Valgetähe medaliklassi teenetemärk

Isiklikku

Raivo Järvi ema oli Poola päritolu^[6] ballettmeister ja tantsuõpetaja Svetlana Järvi. Tema isa oli muusik Riho Järvi.

Üliõpilaspõlves töötas ta tantsijana restorani Astoria varietees (ema koostatud varieteekavas)^[7] ja hiljem Inturisti hotelli Tallinn varietees^[8].

Raivo Järvi oli kaks korda abielus. Abielust Signe Saidlaga^[9] sündis poeg Richard-Erik (1989).^[10] Hiljem oli tema abikaasa baleriin Tatjana Järvi (Bassova; Kilgas).