Raudteejaamas on renoveeritud kõik rööbasteed ja ehitatud kaks uut täispikka raudteedevahelist perrooni. Jaamas asub kokku 4 rööpapaari ja 13 pööret, lisaks kulgeb jaamast harutee veoalajaama juurde.[2]
Jaamahoone
Raasiku jaamahoone ehitati aastal 1870 tüüpprojekti järgi sarnaselt Keila ja Paldiski jaamadele, Aegviidu, Kabala, Toila ja muude jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Ajalooline hoone lammutati 1998. aasta mais. Säilinud on aga mitu abihoonet ja veetorn.
Aastal 1914 rajati Raasikult Jägala puupapivabriku juurde 12 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mis jäi kasutuseta, kui vabrik aastal 1941 õhiti.[3] Raudteeharu suleti aastal 1944.[4]
1970. aastate alguses alustati idasuunalise raudtee elektrifitseerimist. Seoses sellega rajati Raasikule kontaktvõrk ja tänaseni kasutusel olev veoalajaam. 1974. aastal alustasid läbi Raasiku regulaarset reisiliiklust elektrirongid (esialgu liinil Tallinn-Kehra, hiljem Tallinn-Aegviidu).
1986. aasta mais avati rongiliiklus teisel peateel Lagedi ja Raasiku jaamavahel. Teise tee ehitus oli alanud aasta varem Ülemistelt. 1992. aasta alguseks jõudis teise peatee ehitus Tallinnast kuni Tapani.[5]
