1760.–1770. aastail avati külakoolid Hellenurmes, Udernas, Lapetukmes, Astuveres, Soodlas ja Raigastes. Loodud Raigaste külakooli võib pidada üheks vanimaks kooliks Suure-Rõngu alal. 1808. aastal annetas Rõngu mõisa omanik krahv Camili Mannteuffel Raigaste koolimaja Käoste talu mail asunud vennastekogudusele.
1844. aastal õpetas köster-koolmeister Karl Rossmann leerimajas (seal asus Rõngu kihelkonnakool, milles koolitati tulevasi koolmeistreid) lastele lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu.
Alates 1879. aastast oli kool 4-klassiline ning 1895. aasta sügiseks valmis uus koolihoone (majas oli kaks klassituba, köök, magamisruum ja elutuba õpetajatele). 1908. aastal valmis kihelkonnakooli juurdeehitis. 1927. aastal muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks, seejärel 1940. aastal juba 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks. 1941.–1944. aastal sai Rõngu Mittetäielik Keskkool jälle 6-klassiliseks kooliks.
Aastatel 1944–1959 oli Rõngu kihelkonnakool 7-klassiline. Kõik lapsed ei mahtunud koolimajas õppima. Seetõttu paiknes osa koolist Rõngus Tartu maantee 2 asuvas internaadihoones. 1960. aastal muudeti kool Rõngu 8-klassiliseks kooliks. 1. septembril 1969 alustati õppetööd direktor Arnold Kallingu rajatud uues hoones Hiugemäe serval. 1987. aastal tähistati Rõngu hariduselu 300. aastapäeva, kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele kooli lipp. [1]
Rõngu Kihelkonnakool 1930Rõngu Keskkooli lipp, kavandi autor Raimond Lepiste
Traditsioonid
Sõprussidemed Norra Hobøli kooliga
Alates 1994. aastast on Rõngu Keskkoolil sõpruskool Norras. Õpilaste grupid käivad vastastikustel külaskäikudel, ühel aastal toimub kohtumine Rõngus, järgmisel aastal Norras.
Õpetajate päeva tähistamine koos endiste õpetajatega
Alates 2016. aastast on Rõngu kooliperel tavaks kutsuda õpetajate päeval koolimajja endised õpetajad – tänased pensionärid. Üheskoos vaadatakse õpilaste esinemist, kohvilaua taga meenutatakse olnut ning räägitakse olevikust ja tulevikust.
Õpetajate päev
Auvilistlase valimine alates 2016. aastast
Rõngu hariduselu 330. aastapäeva eel pandi alus uuele traditsioonile: iga juubeli eel valitakse Rõngu Keskkooli auvilistlane või auvilistlased. Ürituse eesmärgiks on tänada ja tunnustada Rõngu koolis õppinud või ajaloolisest Rõngu kihelkonnast pärit või Rõngu mail tegutsenud teenekaid inimesi. Rõngu Keskkooli auvilistlase nimetuse võib anda Rõngu Keskkooli (või mõne teise nime all siinkandis tegutsenud õppeasutuse) vilistlasele tema silmapaistva tegevuse eest teadus-, haridus-, kultuuri- või ühiskonnaelus.
Rõngu Keskkooli auvilistlase nimetuse võib ka omistada inimesele, kes pole õppinud ajaloolisel Rõngu territooriumil asunud õppeasutuses, kuid vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest: auvilistlane on päritolult seotud Rõngu piirkonnaga ning tal on olulisi kordaminekuid Eesti teadus-, haridus-, kultuuri-, spordi- või ühiskonnaelus; auvilistlane on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Rõngu hariduselu edendamisse. Auvilistlane on lasterikka pere lapsevanem, kelle lapsed (vähemalt 3) on olnud silmapaistvad Rõngu Keskkooli õpilased.
Auvilistlase kandidatuuri esitamise õigus on direktoril, õppenõukogu liikmetel, õpilasesinduse liikmetel, hoolekogu liikmetel, vilistlaskogu liikmetel. Kandidatuur esitatakse kirjalikult (sisaldab põhjendust, miks kandidaat väärib auvilistlaseks nimetamist).
Auvilistlane valitakse õpetajate üldkoosolekul lihthäälteenamusega, valituks osutunud auvilistlase kandidaadist/kandidaatidest teavitab direktor hoolekogu liikmeid. Hoolekogul on võimalus 3 tööpäeva jooksul peatada esitatud kandidaadi kinnitamine auvilistlaseks (kirjaliku põhjenduse alusel), nimetatud juhul läheb auvilistlase kandidatuur hääletusele hoolekogusse.
Auvilistlane kinnitatakse direktori käskkirjaga. Auvilistlaseks valitu nimi kantakse kooli kodulehele, hariduselu juubeliaastapäeva pidulikul aktusel kingitakse auvilistlasele vastavasisuline tunnistus ning Rõngu Keskkooli tekkel ja laualipp.
Rõngu Keskkooli auvilistlased:
Mati Hint (keeleteadlane ja ühiskonnategelane, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor)
Agu Sisask (jaapani keele tõlkija, kirjanik, luuletaja)
Toomas Tenno (Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor)
Rõngu Keskkooli tänuõhtu alates 2013. aastast
Igal kevadel toimub direktori pidulik vastuvõtt kutsutud külalistele. Üritus kannab tänuõhtu nimetust ning on üheks osaks Rõngu Keskkooli õpilaste tunnustamise traditsioonist. Tänuõhtule kutsutakse õpilane koos vanematega. Tunnustame õppeaasta jooksul kooli erinevatel võistlustel, konkurssidel, olümpiaadidel esindanud õpilasi. Eraldi kategooria moodustavad igast klassist õpilaste endi poolt valitud klassi kõige sõbralikum tüdruk ja poiss. Eesmärk on pöörata tähelepanu üldinimlikele väärtustele: empaatiale, sõbralikkusele, kaaslastega arvestamisele.
Pidulikul vastuvõtul täname ka koolitöötajaid, lapsevanemaid ning kooli toetajaid, kelle panus kooli tegemistesse oli antud aastal millegi poolest eriline.
Õhtu lahutamatuks osaks on kontsertosa tuntud artistilt. Rõngu Keskkooli tänuüritusel on esinenud Maria Listra, Piia Paemurru, Kristina Kriit, Hanna-Liina Võsa, Jaan Sööt, Jaan Tätte Juunior, Artjom Savitski.
Ajatelg
1686
Ignatsi Jaak avas Rõngu kirikumõisa kooli.
1760–1770
Avati Raigaste külakool.
1844
Avati Rõngu Kihelkonnakool, milles õpetati tulevasi koolmeistreid.
1846–1851
Kool töötas Kirepis.
1875
Leeritoa kõrvale ehitati koolimaja.
1879
Kool muutus neljaklassiliseks. Loodi Rõngu Mängu- ja Lauluselts, meeskoor ja mitu instrumentaalansamblit.
1895
Valmis uus koolihoone. Õpilasi oli 10–20.
1908
Valmis kooli juurdeehitis.
1927
Kool muudeti 6-klassiliseks algkooliks.
1926
Valiti koolijuhatajaks Hans Leibur.
1940
Kool muudeti 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks.
1941–1944
Kool kahanes 6-klassiliseks.
1944–1959
Kool sai taas 7-klassiliseks.
1952–1980
Direktoriks sai Arnold Kalling, kelle teeneks oli uue koolihoone ehitamise organiseerimine.
1960
Kool muudeti Rõngu 8-klassiliseks Kooliks.
01.09.1969
Alustati õppetööd uues Hiugemäe jalamil asuvas Puiestee tänava majas.
1987
Toimus kooli juubeliüritus, mis oli pühendatud hariduselu 300. aastapäevale. Kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele sinivalge koolilipp.
01.09.1990
Avati keskkooli 10. klass, kus asus õppima 20 õpilast. Klassijuhatajaks sai õpetaja Arvet Silk.
1990
Alustati kooli juurdeehitust.
1992
Juurdeehitis andis koolile 6 klassiruumi, uue direktori kabineti, õpetajate toa ja kantseleiruumi.
1994
Kool sai litsentsi autojuhtide väljaõppeks.
1994
Sõprussidemed Norra Hobøli kooliga.
1997
Rõngu kool lülitus ülemaailmsesse õpilaste keskkonnakaitsealasesse programmi Globe.
1998
Koolis avati arvutiklass.
2001
Kooli 315. aastapäeva tähistamine.
2006
Avati renoveeritud spordikompleks. Spordikompleksi juurde kuuluvad ka riietus- ja pesuruumid ning saun.
2009–2011
Koolimaja kapitaalremondi aeg. Õpilased õppisid rahvamaja, hooldekodu, vallamaja ja lasteaia ruumides.
24.01.2011
Koolilaste tunnid toimusid juba uues, renoveeritud koolimajas.
25.01.2011
Avati pidulikult renoveeritud koolimaja.
oktoober 2011
Tähistati hariduselu 325. aastapäeva.
2014
Ühiskonnaõpetuse õpetaja Aleksander Tamme eestvedamisel hakkas ilmuma koolileht Teritaja.
2015/16
Rõngu Keskkoolis alustas õpinguid 212 õpilast. Direktoriks sai Hilju Erik.
Rõngu kooli direktorid
Kooli esimene direktor oli Karl Rossmann, kes töötas Rõngus 42 aastat (direktorina 33 aastat).
