Kuna hoonete ehitusmaterjalina on kasutatud punast tellist ja neis majutati algselt sõjaväelasi, siis hakkas rahvasuu neid maju nimetama Punasteks kasarmuteks.
Algselt kümnehooneliseks kavandatud asumist jõuti Esimese maailmasõja lõpuks valmis ehitada vaid kolm kolmekorruselist hoonet. Igal hoonel oli kolm trepikoda ning ajastule iseloomulikult olid neis ühetoalised korterid. Fassaadidel on kaks kesk- ja kaks külgrisaliiti, mida ilmestavad tagasihoidlike juugendelementidega kaunistatud pilastrid.[2]