![]()
Capella graeca Priscilla katakombides. Postkaart u 1920
Priscilla katakombid on muistis Itaalias Roomas Via Salaria ääres, kus Rooma riigi ajal asus kivimurd. Alates 2. sajandi lõpust 4. sajandi lõpuni kasutati seda matmiskohana. Katakombid arvatakse olevat nimetatud konsul Manius Acilius Glabrio abikaasa järgi, kes olevat olnud kristlane ja hukatud Domitianuse käsul. Katakombi seintel leiduvad seinamaalingud kujutavad stseene vanast ja uuest testamendist ning on ühed varasemad, kus on äratuntavad paljud hilisema kristliku ikonograafia süžeed (Madonna lapsega, Hea karjane, Püha õhtusöömaaeg jt).
Tänapäevane sissekäik katakombidesse on Via Salaria tänavalt läbi Priscilla benediktlaste kloostri ristikäigu.[1]
Pildid
-
Hea karjase kujutis Priscilla katakombide ühe uhkemalt kaunistatud ruumi, nn Kreeka kabeli laes
-
Maarja lapsega, täht tema pea kohal, ja mees, kes osutab neile
-
Armastussöömaaeg
-
-
Palvetav naine, temast vasakul abielu sõlmimine, paremal emadus. 3. sajand
Matused
Et Priscilla katakombidesse oli maetud seitse paavsti paavstluse varajasest ajajärgust ja palju märtreid, nimetati seda kohta juba hilisantiikajal "katakombide kuningannaks". Sinna maetud paavstide Marcellinuse ja Marcellus I märtrisurm on kujutatud paavstide Damasus I, Siriciuse, Coelestinus I ja Vigiliuse tellitud piltidel. Paavstide Silvester I, Stephanus I ja Dionysiuse arvatavad säilmed kaevati välja ja maeti Rooma San Martino ai Monti kiriku peaaltari alla.
Märtrite Praxedese ja Pudentiana säilmed olid maetud Priscilla katakombidesse, kuni paavst Paschalis I viis nad 9. sajandil ümber ehitatud Rooma Santa Prassede basiilikasse. Sinna olid maetud ka märter Philomena säilmed.
Viited
Välislingid
