Lacenaire sündis kaupmehe perekonnas. 1829. aastal deserteerus sõjaväest. 1831. aastast püüdis teenida elatist kirjandusliku tegevusega, kuid suurema eduta. 1830. ja 1833. aastal istus vangis varguse eest. 1834. aastal sooritas koos kaasosalisega röövkallaletungi, mille käigus tappis kaks inimest. Veebruaris 1835 võeti kinni. Kohtus keeldus ta kaitsjast. Viimasel kohtuistungil talle antud viimases sõnas pidas tunnipikkuse kõne. Kohtuotsuse peale apellatsiooni ei esitanud, vaid andis kirjastajale üle oma memuaaride käsikirja. Kaks kuud enne hukkamist külastasid teda vangis frenoloogid, keda paelus tema kõrge laup. Lacenaire giljotineeriti jaanuaris 1836. Samal aastal ilmusid Pariisis postuumselt tema memuaarid ja luuletused "Mémoires, révélations et poésie de Lacenaire".
Lacenaire oli Stendhali romaani "Lamiel" ühe tegelaskuju prototüüp.
