Objekt, mis tegi Nervi arhitektide ja inseneride ringkonnas tuntuks, oli Stadio Comunale Giovanni BertaFirenzes (ehitatud 1930–1932, tänapäeval tuntud kui Stadio Artemio Franchi) 35 000 pealtvaatajale. Selle tribüüni varikatus oli 110 meetrit pikk ja lahendatud konsoolplaadina 22,5-meetrise väljaulatusega (Foto). See oli Nervi esimene šedööver.[2]
Aastail 1956–1958 ehitati Roomas olümpiaehitusena Palazzetto dello Sport ('spordipalee'). See oli Nervi kuulsaim inseneritöö. Spordipalee läbimõõt on 122 meetrit, kupli sille 100 meetrit. Õhuline kuppel on tehtud monteeritavatest sardtsementelementidest, mille seinapaksus on vaid 25 millimeetrit. Tribüünid mahutavad kuni 16 000 vaatajat.[3]
Nervi kogemused avaldasid suurt mõju raudbetoonehituse arengule kogu sõjajärgses maailmas.[2] Nervi peamine anne seisnes oskuses katta suuri avasid monteeritavatest elementidest, seejuures pakkudes lõpplahendusena laitmatut monumentaalset elegantsi.
