Phrixos ja Helle olid vanakreeka mütoloogias Boiootias asuva Orchomenose valitseja Athamase ja tema esimese naise Nephele lapsed, kaksikud. Phrixos oli poiss ja Helle oli tüdruk.
Athamas jättis Nephele maha Boiootia pealinna Teeba printsessi Ino pärast ja ajas naise minema, kuid lapsed jättis enda kasvatada. Ino sai Athamasega kaks poega: Melikertese ja Learchose.
Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja. Seeme ei idanenud. Kui rahvas läks oraaklilt nõu küsima, mida ikalduse vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma.
Kuuldus sellest jõudis ka Nepheleni, kes palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema.
Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kõigest kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. Tänapäeval nimetatakse seda väina Dardanellideks.
Jäär lendas edasi piki mare Axeinose ehk Külalislahkusetu mere (tänapäeval Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse (tänapäeval Lääne-Gruusias asuv Samegrelo ja Imerethi piirkond). Seal jäär maandus.
Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha, kuldvillaku, Aietesele.
Phrixose saatuse kohta pärast abiellumist, sealhulgas tema laste kohta, andmed puuduvad.
Iolkose kuningas Pelias käskis varsti pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda hakati kutsuma argonautideks. Ta saigi Aieteselt kuldvillaku, aga Phrixost argonaudid ei kohanud, mis tekitab kahtluse, et ta oli selleks ajaks, see tähendab üsna noorelt surnud.
