Philippe de Gaulle

Philippe de Gaulle teise maailmasõja aegu
Poliitik Philippe de Gaulle

Philippe Henri Xavier Antoine de Gaulle (28. detsember 1921 Pariis13. märts 2024) oli Prantsusmaa mereväelane (admiral, 1980) ja poliitik (senaator).

Tema isa oli Prantsusmaa Viienda Vabariigi esimene president kindral Charles de Gaulle. Philippe lõpetas 1939. aastal Pariisis asuva katoliku kooli Collège Stanislas (samas koolis õppis ka tema isa). Mereväelasena võttis ta osa Teisest Maailmasõjast. Pärast sõda jätkas mereväes teenimist. Läks pärast erruminekut 1982. aastal poliitikasse. 1986. aastal valiti ta Pariisi esindajana Senatisse (oli senaator kuni 2004. aastani).

Merevägi

Philippe de Gaulle kavatses astuda 1940. aastal kõrgemasse sõjamerekooli École navale, kuid Prantsusmaa okupeerimine muutis tema plaane. Juunis 1940 siirdus ta perega Inglismaale, kus astus Vaba Prantsusmaa Mereväkke. Teenis lahingulaevadel ja läbis mereväeohvitseride kursused Briti Kuninglikus Merekolledžis. Ta osales lahingus Atlandi pärast ja La Manche'i patrullimisel.

Aastatel 1944–1945 võttis Philippe de Gaulle osa Prantsusmaa vabastamisest merejalaväe rühmakomandörina. Augustis 1944 osales ta Pariisi vabastamises. Kokku sai ta teises maailmasõjas kuus korda haavata.

Pärast sõda jätkas Philippe de Gaulle mereväes teenimist kuni 1982. aastani. Aastatel 1976–1977 oli ta Atlandi eskaadri komandör. Erru läks ta admirali auastmes Prantsusmaa mereväe peainspektori ametikohalt.

Philippe de Gaulle

Auastmed

Aasta Kuupäev Õlak Auaste
1948
24. detsember
laevaleitnant
1956
1. aprill
korvetikapten
1961
1. oktoober
fregatikapten
1966
1. aprill
laevakapten
1971
1. september
kontradmiral
1975
1. juuni
viitseadmiral
1977
1. juuni
eskaadri viitseadmiral
1980
25. juuni
admiral
Philippe de Gaulle

Tunnustus

Philippe de Gaulle sai 1985. aastal Nõukogude Liidu valitsuselt Isamaasõja 1. järgu ordeni

Välisriikide autasud

Auhinnad

Teosed

  • De Gaulle (1989)
  • Mémoires accessoires 1921-1946 (1997)[1]
  • Mémoires accessoires 1947-1979 (2000)[2]
  • Les Trente Jours qui ont fait de Gaulle (2002; kaasautor Michel Tauriac)
  • De Gaulle, mon père (2003–2004; kaks köidet, kaasautor Michel Tauriac)
  • Mon père en images (2006; kaasautor Michel Tauriac)

Viited

  1. Philippe de Gaulle. academie-francaise.fr

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!