Paul Vihalem

Paul Vihalem (1960)

Paul Johannes Vihalem (17. mai 1910 Lihula – 23. november 1985 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja õppejõud.

Elulugu

Paul Vihalemi isa Johannes Vihalem (1865–1930) sündis Harjumaal Ruila vallas Vihalema talus, oli kooliõpetaja, vallakirjutaja ja notar. Ema Adele Vilhelmine (Mannere) (1873–1914) pärines Pärnumaalt.

Haridus

1929. aastal lõpetas Järva maakonna Paide ühisgümnaasiumi humanitaarharus[1] ja 1935 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cum laude.[2] 1935–1938 Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat haldus- ja tööõiguse alal,[3] muuhulgas oli 1937. aastal kolm kuud Genfis Rahvasteliidu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni Tööbüroo stažöör.[4] 1938. aastal kaitses magistritöö.[5] Aastatel 1948–1950 oli NSVL TA riigi ja õiguse instituudi doktorant, 1952. aastal kaitses seal doktoritöö.[6] 1956. aastal sai professorikutse.[7]

Töökäik

Aastatel 1938–1940 oli Tartu ülikooli tööõiguse õppejõud.[8] 1940–1941 Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan ja õppejõud tsiviil- ja tööõiguse alal.[9] 1942 juhatas Eesti NSV ametiühingute kursusi ja pidas õigusalaseid loenguid Sverdlovski lähedal Šartašis.[10] 1944–1948 Tallinna polütehnilise instituudi nõukogude õiguse aluste kateedri õppejõud, sh 1946–1947 juhataja.[11] 1947–1948 ja 1950–1953 ENSV TA majanduse ja õiguse instituudi sektorijuhataja, sh 1947–1948 direktor.[12] 1945–1948 ja 1950–1977 Tartu riikliku ülikooli riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja, 1945. aastast dotsent, 1956. aastast professor. 1961–1964 ka õigus-majandusteaduskonna dekaan. 1977–1984 konsultant-professor. Õpetas tööõigust, riigi ja õiguse teooriat, Eesti NSV riigi ja õiguse ajalugu.[6]

Poliitiline tegevus

1933. aastast kuni 1934. aasta veebruarini oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESTP) Tartu I ühingu liige.[13] 27. juulil 1940 võeti vastu Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.[14] 25.06.1940[15]–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940[16]–12.09.1940 sisekaitse ülem. 11.09.1940–05.06.1941 ENSV töö rahvakomissari asetäitja,[17][18] 28.05.1941–19.04.1946 Eesti NSV töö rahvakomissari kohusetäitja,[19][20] 1942–1945 ühtlasi Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu Presiidiumi esimees.[3] 1958–1961 Tartu Riikliku Ülikooli parteibüroo liige teadusliku töö alal.[21][22]

Ühiskondlik tegevus

Ta oli Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliidu esimees.[23] 1930. aastatel osales Eesti Noorsoo Karskusliidu, Eesti Karskusliidu, üliõpilasseltsi Veljesto ja Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu tegevuses.[3]

Tunnustus

  • 1965 orden "Austuse märk"[24][25]
  • 1966 Eesti NSV teeneline jurist[26]
  • 1971 Lenini orden[27][28]
  • 1982 Oktoobrirevolutsiooni orden[29]

Töid

  • Karl Marx. Kapital: poliitilise ökonoomia kriitika. Esimene köide, Kapitali produktsiooniprotsess. /Kaastoimetajad A. Jõeäär ja E. Tuiman./ 1936
  • Kehtiv tööõigus. Loengute autoriseeritud konspekt. 1939
  • Ameerika-Inglise interventsioon Baltimaades 1918–1920. /Kaasautorid J. Krastin ja R. Šarmaitis./ 1954
  • Riigi mõiste. 1960
  • Eesti kodanlus imperialistide teenistuses (1917–1920). 1960
  • Valge terror Eestis aastail 1918–1919. 1961
  • Riigi põhifunktsioonid. 1961
  • Valimised kodanlikus Eestis. 1963
  • Eesti kodanluse üleminek saksa fašismi teenistusse. 1971.
  • Riigi ja õiguse teooria I ja II. /Kaasautorid A. Kiris ja E.-J. Truuväli./ 1971
  • Riigi ja õiguse teooria III. /Kaasautor E.-J. Truuväli./ 1975

Isiklikku

Tema tütar on majandusteadlane Ann Vihalem.

Viited

  1. ↑ Noored elluastujad. – Järva Teataja, 11.06.1929, lk 4.
  2. ↑ Ülikool. – Postimees, 29.01.1935, lk 4.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti Entsüklopeedia. 14. kd. Eesti elulood. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 603.
  4. ↑ Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute kartoteek 1920–1940. ERA.957.16.2a:7178.
  5. ↑ Ülikool. Uusi magistreid. – Postimees, 31.03.1938, lk 7.
  6. ↑ 6,0 6,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. kd. SAR–Y. Lisa. Tallinn: Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, 2013, lk 1217–1218.
  7. ↑ I. Maaroos. Dotsent P. Vihalem´ile professori teaduslik kutse. – Tartu Riiklik Ülikool, 06.04.1956, lk 2.
  8. ↑ P. Järvelaid. Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu. Argo, 2015, lk 142.
  9. ↑ Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn: Valgus, 1986, lk 328.
  10. ↑ J. Kipper. Kaadri ettevalmistamine Suure Isamaasõja päevil Nõukogude tagalas. – Nõukogude Õpetaja, 18.07.1987, lk 2.
  11. ↑ Teaduskonverentsi "100 aastat tehnikaharidust Eestis" materjalid. Tallinn: TPI, 1980, lk 180, 182.
  12. ↑ U. Mereste. Majandusleksikon I. A–M. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 545.
  13. ↑ Isikute mälestuste kollektsioon 1900–1940. Vihalem, Paul. ERAF.247.51.556.
  14. ↑ EKP parteipiletid. Vihalem, Paul. ERAF.1.115.1380.
  15. ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.
  16. ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.
  17. ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus. ENSV Teataja nr 8, art 78, 17.09.1940, lk 56.
  18. ↑ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Teataja nr 58, art 928, 11.06.1941, lk 2529.
  19. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 57, art 906, 06.06.1941, lk 2396.
  20. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus. Eesti NSV Teataja nr 25, art 201, 07.05.1946, lk 404.
  21. ↑ TRÜ parteiorganisatsiooni ajaloost. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 536. Tartu: TRÜ, 1980, lk 70, 73, 76.
  22. ↑ Tartu Riikliku Ülikooli struktuur ja isikuline koosseis. Tartu: TRÜ, 1961, lk 30.
  23. ↑ P. Vihalem. Paide Ühisgümnaasiumi Noorsooliit likvideeritud. – Kevadik nr 5/6, 22.12.1934, lk 80.
  24. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis. – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 40, 13.10.1965, lk 929.
  25. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest – Edasi, 09.10.1965, lk 1.
  26. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 42, art 290, 10.09.1966, lk 733.
  27. ↑ Autasustamisi – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 32, 11.08.1971, lk 427.
  28. ↑ Autasustamisi. – Edasi, 21.08.1971, lk 1.
  29. ↑ NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus – NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja nr 38, art 711, 13.09.1982, lk 647.

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!