Bhutanis ja Tiibetis, kus Nyingma koolkond peab teda teiseks buddhaks, on ta tuntum Guru Rinpotše (Guru Rinpoche, 'Hinnaline Meister') nime all.
Elu ja tegevus
Guru Rinpotše elust on teada vähe ajalooliselt kindlaid tõsiasju. Tema elu on mähitud legendidesse. Uurijad peavad ajalooliseks tõsiasjaks, et ta kasvas üles kuningas Indrabodhi kasupojana praeguse Pakistani alal.
Pärimused
Lootosprints (V. Väärtnõu illustratsioon)
Pärimuse kohaselt sündis Guru Rinpotše üleloomulikul teel (mitte inimrüpest), vaid ilmus imelisel kombel kaheksa-aastase lapsena lootoseõieleDhanakoša järvesUddijanas. Budistlikes allikates mainitud Uddijana maa arvatakse olevat asunud Swati jõe oru piirkonnas praeguses Pakistanis Afganistani piiri lähedal.
Uddijana kuningas võttis ta endale kasvatada ning andis talle naiseks ühe oma tütre. Guru Rinpotšel oli võime esoteerilisi tekste ühe kuulmise peale meelde jätta. See tõi talle teistest üle oleva meistri kuulsuse. Hiljem pagendas kuningas ta, sest Padmasambhava olevat müstilisel teel tapnud ühe kurja ministri või tema poja. Ühe versiooni järgi pagendati ta kuningriigist, teise järgi pagendati ta õukonnast ning pidi elama asuma surnuaeda. Ta käis läbi mitmeid taevaid ja põrguid ning omandas võime väljuda elurattast.
Zahori printsess Mandarava oli Guru Rinpotše kuulus tantristlik kaaslanna Indias, Kharcheni printsess Yeshe Tsogyal oli tema tähtsaim tantristlik kaaslanna Tiibet. Sageli kujutatakse neid tiibeti thankadel (rullpiltidel) tema kummalgi küljel.
Guru mandala (V. Väärtnõu illustratsioon)Vanim Tiibeti budistlik klooster Samje klooster.
Padmasambhava erilistel võimetel oli otsustav tähtsus Tiibeti esimese budistliku kloostri (Samye-Ling, "Haaramatu") rajamisel.
Guru Rinpotše elulugudes on palju juttu tema üleloomulikest tegudest. Ta olevat tantraväega allutanud lumemaa vaimud ja deemonid, kes budismile vastu astusid, ning sidunud paljud neist dharmapaladena Buddha õpetusega.
Padmasambha tegi visiidi VadžrayoginiGuhyaDžnjaanale, kes elas inimkolpadest tehtud palees: kui Guru Rinpotshe jõudis väravani, ei suutnud ta seda hoolimata enda maagilistest võimetest ja teadmisest avada, et siseneda koleda kaunitari elupaika. Guru palus käepärast oleval teenijannal anda teade enda külaskäigust edasi maja perenaisele. Kui teenijatüdruk saabus tagasi emanda juurest, võttis Padmasambhava kokku kõik enda imelised teadmised ja võimed ning tegi viimase ponnistuse avada lossi ust, kuid kõik oli asjatu. Siis rabas plika kristallnoa ja lõikas enda rindkere ühe tabava noahoobiga lõhki, kust Gurule vaatas lõputu buddhade ja bodhisattvate pilv vastu. Plika naeratas ja ütles Padmale "Ma olen siin majas vaid lihtsalt teenija". Alles sel hetkel lasti Padmasambhava lossi sisse. Guhya Džnjaana istus üleval troonil. Ühes käes oli tal damaru ja teises verega täidetud kolbakauss (kapala). Teda ümbritsesid 32 teenijannat, Padmasambhava kummardus sügavalt daakini ees ja sõnas: "Nagu läbi aegade on kõigil buddhadel olnud õpetajad ja (gurud), nii palun minagi võtta mind enda õpilaseks". Selle peale kiirgas daakinii Guhya Džnjaana terve pilve jumalusi enda rinnast, muundas Padmasambhava juursilbiks ja neelas alla. Juuresilp huulil andis ta palujale Amitabha pühitsuse. Kui silp rändas kõhtu, võimustati seal Avalokiteshvaratantrate jaoks ning kui juursilp oli väljunud Guhja Džnjaana daakinii lootosest ehk naissuguelundist, oli ta saanud võimu ja pühitsuse kõigi kolmikilma tasandite jaoks, mis tähendab, et Padmasambhava omandas surematu vadžrakeha. Sellel lool on olemas mitu erinevat versiooni erinevate jumalustega, kuid idee on kõigil üks - vadžrakeha saavutamine läbi pühitsuse, mille annab Guhya Džnjaana daakini.
