Oosemäe paljandis on veepiiril ümar koopaava (oos, oone – võru murdekeeles 'koobas'). Eerik Kumari järgi oli Oosemäe koobas enne Saesaare paisjärve rajamist jõetasemest 4 meetri kõrgusel, suudme läbimõõduga 2,5 meetrit ja 15 meetrit sügav, kuid veetaseme tõus paisjärve rajamisel jättis koopa peaaegu kogu ulatuses vee alla. Arvatakse, et just Oosemäe koobast mainis juba Christian Kelch oma 1702. aasta kroonikas. Kelchi kroonika järgi olevat see koobas kaevatud või laiendatud Ivan Julma valitsusajal 16. sajandil. [2]
Oosemäe koobas oli tõenäoliselt algselt loodusliku tekkega, kuid erinevatel aegadel inimkäte poolt laiendatud ja kasutatud sõjaaegadel varjupaigana. Väidetavalt laskis Oosemäe koobast süvendada Kiidjärve mõisnik. [3][4]
Koopaga on seotud mitmeid rahvajutte. On räägitud peidetud varandustest, maa-alustest käikudega ühendatud kambritest ja sadade kilomeetrite pikkustest käikudest, mis ulatunud Petserisse, Riiga ja isegi Kiievisse.
Oosemäe ees jões asus aastakümneid tagasi (enne paisjärve rajamist) suur kivi, mis aga lõhuti, sest takistas palgiparvetamist Ahja jõel.[2]
Albert Ivask. Uurimisretk "Oonega mäe" koopasse – Jaan Vahtra, Albert Ivask (toimetajad). Taevaskoja ja Valgemets. Lõuna-Eesti monograafiad nr. 1. Tartu, 1940.
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!